Kuula

Helena Säkki: Eesti edu alus on tervislik taimetoit

Helena Säkki.Foto: Erakogu

Tervisliku taimetoidu propageerimine Eesti riigis peaks olema prioriteetide hulgas, sest sellest sõltub rahva tervis, areng ja planeedi Maa jätkusuutlikkus, kirjutab Helena Säkki arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kuigi taimetoitlus (vegetaarlus) on tänapäeval küllaltki levinud, siis endiselt on palju neid, kes omnivooridena elavad. Järjest enam on inimesi, kes ei tarbi loomseid produkte ja elavad tervena kõrge eani. Mina elan edukalt vegetaarlasena juba üle 8 aasta.

Taimetoitlaseks hakatakse sageli tervislikel põhjustel. Liha asemel tarbivad taimetoitlased kaunvilju, mida maa peal kasvab ca 50 erinevat sorti, lisaks seemneid, pähkleid, seeni, mis kõik väga head proteiini ja kasulike mineraalainete allikad. Seega proteiini defitsiiti ei peaks kartma taimetoitlasena kindlasti keegi.

Ülekaalu vastu

Ka ülekaal on paljude inimeste terviseprobleem nr 1 maailmas ja see on paljuski tingitud liigsest lihasöömisest. Liha, eriti rasvane sealiha, on kaloririkas ja raske seedida. Kui taimetoit seedib inimese organismis kiirelt, siis näiteks sealiha seedib inimese organismis viis tundi kuni ööpäev.

Liha liigub seedetraktis kõige vaevarikkamalt ja eritab seedimise käigus palju kahjulikke kõrvalaineid. Seepärast on inimese käänulisele seedekulglale parim taimetoit.

Tean paljusid, kel kaaluprobleemid ja haigused kadusid pärast lihasöömisest loobumist. Ma ei unusta kunagi seda kerget tunnet, kui alustasin taimetoitlase teekonda ca 10 aastat tagasi. Tunne oli, nagu oleksin saanud tiivad.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Eetiline valik

Teine väga oluline põhjus, miks taimetoitlaseks hakatakse, on eetiline. Kui paljud on ise valmis tapma mõnda looma või lindu? Ilmselgelt on tapmisprotsess verine ja julm ja paljud pole võimelised seda isegi pealt vaatama.

Tõsi on ka see, et paljud on taimetoitlaseks hakanud just seetõttu, kuna on näinud ülesvõtteid loomade väärkohtlemisest ja soovivad ennast sellest julmast toitumisahelast välja lülitada. Ja õieti teevad, kuna kõik lihasöömise alternatiivid on tänapäeval olemas. Aina rohkem tuleb turule lihasarnaseid taimseid tooteid, et aidata lihasöömisest edukalt loobuda.

Lihasöömine on harjumus ja sõltuvus ning et sellest lõplikult vabaneda, tuleb varuda aega, kannatlikkust, distsipliini ja mis põhiline – uusi teadmisi ja retsepte, kuidas lihatoite edukalt asendada. Sest nagu ikka on kõik võimalik, kui on olemas soov, tahe ja teadlikkus muutuse vajalikkusest ja kasulikkusest.

Kolmanda olulise põhjusena võib taimetoitluse kasuks välja tuua jätkusuutlikkuse teema. Kuna statistika järgi inimeste arv maa peal kasvab, siis kõikide inimeste lihasaadustega toitmine läheks maakerale väga kurnavaks.

Tegelikult on lausa nii võimalik, et kui inimeste toiduahelas nuumatavate loomade lüli vahelt ära jätta ja suunata selle asemel tervislik taimetoit inimestele, poleks maakeral enam nälga kannatavaid inimesi. Ja mis eriti oluline – ka vihmametsasi ei peaks enam maha võtma geneetiliselt muundatud soja kasvatamiseks, millega praegu nuumatakse suures koguses farmiloomi.

Usulised põhjused

Kindlasti ei ole hea ja tervislik lahendus putukate söömine. Toote etiketil erimärkimise nõue tuleb meie riigikogus arutlusele lähiajal ja tuleb seista selle eest, et putukate sisalduse info etiketile eraldi märgistatud saaks. Veendunud taimetoitlased ei söö põhimõtteliselt hingelisi olendeid, kes liigutavad, siristavad, hüppavad jne. Me ei pea 21. sajandil tapma mitte ühtegi hingelist olevust, et kõhtu täis saada.

Osaliselt või täielikult taimetoitlasi ongi maailmas palju just usulistel põhjustel. Hindudel on tabu igasugune lihasöömine, islamistidel on koraani järgi keelatud sealiha söömine. Ka vanade eestlaste taarausk sisaldas loodusega kooskõlas elamise ja taimetoitluse õpetusi. Minuni isiklikult jõudis taimetoitluse õpetus läbi India gurude ja hindu pühakirja. Sest tõsi on see, et kõik suured tarkused on maailmas pusletükkidena laiali, tark otsib need üles ja paneb pildi kokku.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.