Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Lauri Vahemeri
- 14. veebruar kell 10:30
Vahemere vaatlus | Lumi ja “halb suusailm” kui Eesti võimalus
Jaanuari lõpus sadas Kreeka lõunaosas Ateena lähistel tublisti lund.Foto: AP/Scanpix“Ega tali taeva ei jää” kõlab hästituntud vanarahva tarkus. Ootamatul kombel kehtib see ka siin Vahemere ääres. Seda isegi olukorras, kus kliimasoojenemine aina rohkem uksele koputab, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Juba vähemalt kolmas aasta järjest ei möödu jaanuari lõpp, veebruari algus siinmail ilma lumelörtsi ja kohalike mõistes erakorraliste ilmaoludeta. Viimane tähendab, et temperatuur langeb öösiti nulli lähistele ning ka päevane maksimum ulatub “kõigest” 6–7 soojakraadini.Sellised ilmastikuolud, eriti kui need on koos tugevama tuule ja sadudega, on enam kui piisav põhjus pooleldi hädaolukorra väljakuulutamiseks. Mis siis, et need “erakorralised olud” kestavad tavaliselt kõigest 3–4 päeva.Ja sel aastal ei jõudnud lumelörts isegi mitte linna, vaid jäi pidama linna lähistel asuvatel kõrgendikel. Ikkagi olid sellised “erakorralised” olud piisavad, et kodanikele saabuksid teated, milles kutsuti üles “tõsisele ettevaatlikkusele”.“Talisuplus” 14kraadises meresVeel enam, tänavunegi aasta ei möödunud ilma, et koolid poleks olnud suletud. Seekord küll kõigest üheks päevaks, oluliselt vähem võrreldes eelmine aastal kestnud ligemale nädalase sulgemisega. Toona piisas selleks nulli ümber püsivatest temperatuuridest ja kergest lumesajust, mis all-linnas sulas ära juba mõne tunniga!Vahemere vaatlus
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Oma Äripäeva veergudel ilmuvad blogis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga. Eelmises postituses kirjutas ta aastavahetuse pühade perioodist, mis on ka Vahemere-äärsetes riikides kulukaim aeg aastas.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Martin Rajasalu: kaasaja äri-Kolumbused mõtlevad tehisarust
Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.
Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.
Kolmandiku Balti turu käibest moodustasid teisipäeval LHV aktsiad
Kui täna teatas LHV Group, et jõudis oma finantsplaanist kolmandiku jagu ette ning suurendas aprillis kasumit 17 protsenti, siis oli aktsia väga populaarne ning nendega kaubeldi 797 751 euro eest. Hind odavnes siiski -0,44%.
Kui täna teatas LHV Group, et jõudis oma finantsplaanist kolmandiku jagu ette ning suurendas aprillis kasumit 17 protsenti, siis oli aktsia väga populaarne ning nendega kaubeldi 797 751 euro eest. Hind odavnes siiski -0,44%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Parima juhi finalist: kiirem otsus on parem kui vale otsus
Suurim viga, mida juhtimisel teha, on aeglane otsustamine, rääkis parima juhi konkursi finalist ja Swedbanki juht Olavi Lepp.
Suurim viga, mida juhtimisel teha, on aeglane otsustamine, rääkis parima juhi konkursi finalist ja Swedbanki juht Olavi Lepp.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tallinna linnameedia 40 ametikohta kaovad
Tallinna linnavalitsus kustutab linnameedia osakonna ja koondab 40 ametikohta, sest väljaannete Pealinn ja Stolitsa ja linna teleuudiste tootmine lõpeb.
Tallinna linnavalitsus kustutab linnameedia osakonna ja koondab 40 ametikohta, sest väljaannete Pealinn ja Stolitsa ja linna teleuudiste tootmine lõpeb.
Tartu ja Pärnu saavad kümneid miljoneid jalgrattateede ehitamiseks
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.