Artikkel
  • Kuula

    Tarvo Vaarmets: rahatarkade inimestega riik ei tohi ise rumalaks jääda

    Majandusteadlane ja investor Tarvo Vaarmets.Foto: Erakogu

    On aeg luua passiivse investeerimisstrateegiaga ehk madalate kuludega riiklik investeerimisfond, kirjutab majandusteadlane ja investor Tarvo Vaarmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Meile kõigile oleks kasulik, kui Eesti riik rakendaks rohkem sarnaseid põhimõtteid, nagu väga paljud rahatargad Eesti inimesed seda teevad. Eelkõige pean silmas rahatagavara tekitamist ja selle investeerimist. See tähendab – riikliku investeerimisfondi loomist.
    Rahatargad inimesed teavad, et tark on oma säästud investeerida. Pikaajalise vaatega investeerimine kasvatab jõukust. Pikaajalise vaatega investeerimine kasvatab aktsiaturgudel üldiselt jõukust aastas keskmiselt umbes 8–10%.
    Hoolimata kasvuraskustest on Eesti tänaseks loonud üsna hea pensionisüsteemi. Selle raames on inimestel oma tööelu jooksul võimalik investeerida ka indeksifondidesse. See tähendab, et pensioniinvestorid rakendavad väga olulisi, fundamentaalseid rahatarkuse printsiipe – nad investeerivad järjepidevalt ja pikaajaliselt. Just selline strateegia toob ka teadusuuringute järgi väga häid tulemusi.
    Aktsiaturgudele investeerivate teise samba indeksifondide viimase viie aasta keskmine tootlus on kolmel fondil vähemalt 10%, ühel fondil 7% (pikema perioodi tootlusi ei ole seetõttu, et indeksifondid on meie pensionisüsteemis võrdlemisi uus nähtus).
    USA ehk S&P 500 indeksi näitel on ajaloos olnud üksikuid selliseid aastaid, kus eelneva kümne aasta tootlus on negatiivne. Aga selliseid aastaid, kus eelneva kahekümne aasta tootlus oleks olnud negatiivne, ei ole mitte ühtegi. Seega aktsiad on teatud tingimustel ehk piisava pika perioodi vaates riskivaba varaklass.
    Riik võiks ja peaks iseenda loodud süsteemist ja indeksifondidesse oma raha suunavatest pensionikogujatest õppust võtma. Neile ka oma tegevusega eeskuju näitama. Riigil oleks aeg luua passiivse investeerimisstrateegiaga ehk madalate kuludega riiklik investeerimisfond.
    Hakkame 0,1 protsendist pihta
    Kust selleks raha saada? Riigieelarvest, kust mujalt. Alustame vaikselt, ehitame süsteemi ja suuname esialgu 0,1% riigieelarve kuludest kirjeldatud fondi. Tänavu oleks vastav summa olnud 18,5 miljonit eurot. Sellevõrra oleks suurenenud ka plaanitav eelarve puudujääk ehk 1,7 miljardi asemel oleks see olnud 1,719 miljardit.
    Eesti riigi võlakirja intressimäär on praegusel kõrgete intressimäärade keskkonnas 4% ümber. See tähendab, et isegi kui riiklikku fondi paigutatavat raha peaks riik laenama, siis pika perioodi jooksul on see ikkagi mõistlik, kuna oodatav keskmine tootlus ületab selgelt (eelduslikult vähemalt kahekordselt) võlakirjade intressimäära.
    Ja see kasvatab riigi jõukust. Loodetavasti riik läheneb tulevikus oma rahaasjadele ka mõistlikumalt ning kogub headel aegadel veidi varusid. Sellisel juhul ei oleks vaja fondi suunatavat summat laenatagi.
    Kasvatame jõukust
    Kui fond juba piisavalt suur, eks siis saab hakata vilju nautima ja põhjalikult analüüsides investeerimistulu kasutusse võtta. Seejuures ei tohi kasutusse võetava summa suurus aastas ületada mingi perioodi (näiteks viimase kümne aasta) jooksul keskmiselt aastas juurde teenitud investeerimistulu suurust.
    Mõistlikum, kui kasutusse võetav summa oleks maksimaalselt näiteks 80% viimase kümne aasta keskmisest investeerimistulust. See põhimõte tagab fondi jätkusuutliku kasvu.
    Eesti rahatarkuse tase on viimasel paarikümnel aastal oluliselt tõusnud – üha suurem osa Eesti inimestest on investorid. Pool miljonit inimest investeerib pensioni teise sambasse, nendest üha suurem osa ka indeksifondidesse.
    Saadakse aru, et investeerimine kasvatab jõukust, toob tulevikus parema elu. Eesti riik peaks rakendama samu põhimõtteid ja riikliku fondi abil samuti jõukust pikaajaliselt kasvatama.
    ---------------
    Tarvo Vaarmets on raamatu „Elumõnust ja rahajanust“ autor.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Euroopa tipp-poliitikute plaan teeb Eesti töösturitele karuteene
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Eesti 200 oli järjekindlalt Boltile kahjumliku direktiivi vastu
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.