Artikkel
  • Kuula

    Aarne Leisalu: maa(kinnisvara) maksustamine turuhinna, tulude jaotus ruutmeetri põhiseks

    Aarne Leisalu.Foto: Erakogu

    Hajaasustus on tiheasustusest kallim ning regionaalsete vahede tasandamiseks tuleks maa või kinnisvara maksuga kogutud vahendid jaotada omavalitsuste vahel vastavalt haldamist nõudvale pinnale, kirjutab Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Teatavasti on hajaasustuse haldamine tohutult kallim tiheasustusest. Praeguse omavalitsuste tulubaasi kujunemise kohaselt lähevad tiheasustuse piirkonnad rikkamaks ja hajaasutuse piirkonnad jäävad järjest vaesemaks, kodanikud/ettevõtlus „jooksevad“ viimastest minema ja regionaalsed erinevused kasvavad. Ülalpidajate ja ülalpeetavate Eesti saab järjest tugevamat tuult tiibadesse. Kui soovime neid erinevusi kas või mõnevõrra tasakaalustada, siis on vältimatu teatav avalike vahendite tasakaalustamine.
    Otsustatud on maksustamise aluseks oleva kinnistute hindade reaalsusega vastavusse viimine ja selle kaudu ka oluline maamaksu kasv. On igati loogiline, et lähtume maa maksustamisel selle turuväärtusest. Maksustamise baashinna saab määratleda jooksvalt piirkonna tehinguhindade, vajadusel ka eksperthinnangute alusel. Kui aga on vaja maad (nt avalikes huvides) võõrandada, siis lähtutakse edaspidisel maksustamisel konkreetse pakkumise hinnast, mis omakorda suunab pooli ilma pikaajaliste kohtuvaidlusteta kokkuleppeid leidma.
    Kinnisvara väärtuse piirkondlik erinevus
    Arutusel on olnud ka kinnisvara maksu kehtestamine. Ka see tundub loogiline, kuna suunab riigi mõistes piiratud mahuga vara omanikku ressursse efektiivsemalt kasutusele võtma või teisi sissetulekuid kasvatama ehk suunab varade kasutuse efektiivsusele. Ühtlasi tekivad täiendavad vahendid avalike teenuste parendamiseks ja avalike (taristu)investeeringute teostamiseks (sh nendesamade kinnisvara omanike huvides).
    Paraku on piirkondlikud erinevused kinnisvara väärtuses väga suured, mis omakorda genereerib veel suuremat ebavõrdust nii kinnisvara, ettevõtluse kui piirkondade arendamisel.
    Avalike teenuste regionaalset erinevust püütakse mõnevõrra tasakaalustada „tont teab, mis alusel“ arvutatud tasandusfondi kaudu. Paljudele arengutoetustele pääsevad valdavalt ligi vaid rikkamad piirkonnad. Riigieelarve jaotus on tugevalt (vähemalt võrreldes Põhjamaadega) riigi suunas ja omavalitsuste kahjuks kaldu, erinevate piirkondade tugiprogrammide mahu puhul lähtutakse olulises ulatuses elanike arvust või kilomeetritest. Lisanduvad palju kriitikat saanud poliitiliselt juhitud nn katuserahad. Minister Kallas püüab tasandusfondi põhimõtteid regionaalselt soodsamaks muuta, mis on tekitanud kiidulaulu vaesemate ja tugeva tänitamise suurema tulubaasiga omavalitsuste juhtide poolt.
    Näib, et selline regionaalpoliitika jääb pidevaks subjektiivsete seisukohtade ning poliitiliste „jõuväljade“ tõmbetuulte lükata-tõmmata ning ei saagi mingeid regionaalse tasakaalustamise mõistlikke tulemusi tuua. Kui vähegi hoolime äärealadel või hajaasustuses elavate elanike heaolu tagamisest, siis ehk oleks põhjus leida teised põhjendatumad omavalitsuste avalike teenuste osutamise ressursside moodustamise alused?
    Hajaasustuse suurem kulu
    Hajaasastusel ja tiheasustusel on oma spetsiifilised ja ka mõnevõrra erinevad väärtused ning polegi vaja ühelaadseid/samaseid/lähedasi avalikke teenuseid igale poole „joonida“ – väärtusbaas eeldabki spetsiifilist erinevust. Seega vajavad omavalitsused suuremat (sh majanduslikku) vabadust ja ressursse piirkonnale sobilike avalike teenuste sisseseadmisel.
    Riigis on palju valdkondi, mida käsitleme solidaarsuse põhimõttest lähtudes, näiteks maanteede ehitus ja kasutus, elektri ülekanne, meditsiiniteenused, sotsiaalabi, tasuta kohalik transport, praamide ja rongide dotatsioonid, haridus, militaar, riigikaitse jne. Nende teenuste eest tasuvad kõik maksumaksjad solidaarselt sõltumata teenuse tarbimise mahust ja kohast, teenuse/kauba kohaletoomise kaugusest ja osutamise kulust. Millegipärast ei tee me seda maa(kinnisvara)maksuga ja püüame visata kohalikud rahapuuduses omavalitsused maa maksustamise taseme korrigeerimisel „alasi ja haamri vahele“.
    Arvestades hajaasustuse haldamise ja avaliku teenuse osutamise suuremat kulu, oleks põhjendatud maa(kinnisvara?) maksuga kogutud vahendid jaotada omavalitsuste vahel vastavalt haldamist nõudvale pinnale ehk jaotada need solidaarselt üle riigi vastavalt nn ruutmeetritele.
    Pole ju vähesed hajaasustusse alles jäänud inimesed süüdi, et haldamine on palju kallim, „tellis poes on kallim kui seinas“, kauba transport (ja hinnad poes) kallimad, keskustesse sõitmine märgatavalt aja- ja kulumahukam (ka kavandatava nn automaksu tõttu), kinnisvara väärtus laenutagatisena tohutult madalam, kavandatava maamaksu tõusu tõttu kinnistute maksustamise kulud märgatavalt kõrgemad.
    Riik peaks kõiki kodanikke käsitlema ühtsetel alustel ja igal kodanikul on õigus tahta avalikku teenust võrreldaval tasemel. Selline lähenemine vähendaks maksustamise poliitilisi tõmbetuuli ja looks selge põhjendatud aluse maa(kinnisvara)maksu tulude jaotuseks. Oletan ka, et selle lähenemise tulemusena võib samm-sammult regionaalse tasandusfonditamise lõpetada.
    Maamaksu tõusu „tuules“ oleks mõistlik pakutud muudatus just nüüd ära teha, kuni maamaksu osalus omavalitsuste eelarvetes on väike (kuid kasvav). See omakorda võimaldab muutuse mõõduka vastuseisuga teostada.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud.Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Raul Eamets: valitsus, äkki teeks midagi!
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Oleme praeguses eelarvetasakaalu paanikas ära unustanud, et avaliku sektori arengu aluseks on maksud, mida kogutakse erasektorist. Teisisõnu: riik peaks igati soosima uute ettevõtete tulekut Eestisse, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Kui palju oled sina väärt? Eksperdid arvutasid välja piiri, kust algab rahaline turvatunne
Rahalise turvatunde tagab inimese positiivne netoväärtus – lühidalt, talle kuuluvad varad peavad ületama tema kohustuste hulga. Eksperdid nimetavad nii turvatunnet tagavat piiri, aga ka seletavad, kuidas sinnani jõuda.
Rahalise turvatunde tagab inimese positiivne netoväärtus – lühidalt, talle kuuluvad varad peavad ületama tema kohustuste hulga. Eksperdid nimetavad nii turvatunnet tagavat piiri, aga ka seletavad, kuidas sinnani jõuda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Siit leiad kingisoovitusi peatsele koolilõpetajale!
Laps, sõber või sugulane on (üli)kooli lõpetamas ja kohe-kohe ellu astumas? Äripäeva kingikiirabi tuleb appi ja jagab soovitusi, mida kasulikku võiks lõpetajatele uue eluetapi veerel kinkida, et kingitu pakuks neile abi ja tuge ka pikas plaanis.
Laps, sõber või sugulane on (üli)kooli lõpetamas ja kohe-kohe ellu astumas? Äripäeva kingikiirabi tuleb appi ja jagab soovitusi, mida kasulikku võiks lõpetajatele uue eluetapi veerel kinkida, et kingitu pakuks neile abi ja tuge ka pikas plaanis.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Ehitustrust kasvatas võimsalt käivet ja kasumit
Kaido Somelari juhitav Ehitustrust kasvatas eelmisel aastal pea kolmandiku võrra käivet ja üle kolme korra kasumit.
Kaido Somelari juhitav Ehitustrust kasvatas eelmisel aastal pea kolmandiku võrra käivet ja üle kolme korra kasumit.
Bolt investeerib 100 miljonit Prantsusmaale
Tehnoloogiaettevõte Bolt teatas, et investeerib järgmise viie aasta jooksul 100 miljonit eurot Prantsusmaale.
Tehnoloogiaettevõte Bolt teatas, et investeerib järgmise viie aasta jooksul 100 miljonit eurot Prantsusmaale.