Otto Richard Pukk: tugevdame majandust kodumaist toetades ja eelistades

Artikkel

- Arvamused
- Otto Richard Pukk
- 2. aprill kell 3:00
Kuula
Otto Richard Pukk: tugevdame majandust kodumaist toetades ja eelistades
Otto Richard Pukk.Foto: Raul Mee
Väljakutseid globaalses majanduses ja nende mõjus Eestile saaksid lahendada muudatused poliitikas, mille tulemusel soosiks riik kohalikku toodet ja toetaks kodumaiseid ettevõtteid, eriti ettevõtjaid strateegilise tähtsusega valdkondades, kirjutab Otto Richard Pukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ideaalsetes oludes peaks turg lähtuma nõudlusest ja pakkumisest ning valitsus majandusse mitte sekkuma. Väikese riigina on meie ettevõtted aga paratamatult olukorras, kus riigi toetuseta satuvad nad suurematel konkurentsiturgudel raskustesse ja jäävad paraku konkurentsis alla ka siinsamas Eestis.
Kui tahame olla edukas Eesti, ei saa me sellest asjaolust mööda vaadata ning peaksime leidma viise, kuidas kodumaist ettevõtlust toetada.
Võimaluste loomine võrdseks kohtlemiseks
Riigi subsiidiumid ettevõtlusele tekitavad pea alati küsimuse, mis ettevõtlus see on, mille ärimudel ilma toetusteta toime ei tule. Vaatame seda aga korraks teise nurga alt. Eesti on väga väike ja meie ettevõtted konkureerivad palju suurematel turgudel, seda mitte ainult Põhja-Euroopas, vaid ka ülejäänud Euroopas ja kaugemalgi.
Paraku pakuvad teised riigid keerulistes majandusoludes või kriiside valguses oma ettevõtjatele kaitset ja toetust, samas kui Eesti ettevõtted kukuvad nende kõrval konkurentsist välja. Ka Eesti riik on ühe või teise sektori tegevust välisturgudel aeg-ajalt toetanud, kuid selget strateegiat või kindlust eri sektori ettevõtetel selliseks toeks hetkel pole. Nii väheneb ka julgus – või õigemini võimalus – rahvusvaheliseks konkureerimiseks.
Seega, esimene samm kodumaise toodangu toetamisel oleks riigi tugi ettevõtetele olukorras, kus on tarvis tagada võrdsed tingimused rahvusvaheliseks konkurentsiks. Rõhutan veelkord, et see ei tähenda kohaliku toote või teenuse lõpphinna kujundamist poole väiksemaks, vaid pigem sisendite, nagu toorained või energiakulud, võrdsema kättesaadavuse loomist olukorras, kus naaberriigid on juba läinud sarnaste subsiidiumide teed.
Heaks näiteks siin on mitmed hiljutised kriisid, kus pandeemiast või energiakriisist tekkinud majanduslikele raskustele reageerisid Euroopa riigid Eestiga võrreldes paraku palju toetavamalt. Arusaadavalt pole Eesti võimeline toetama oma ettevõtteid sarnaselt Saksamaa valitsuse eraldatud summadega, kuid siinkohal tulekski vaadelda pigem protsentuaalset panust.
Ja kuigi täna on energiahinnad alla tulnud, on õhus jätkuvalt küsimus tuleviku energiajulgeoleku, sealhulgas taastuvenergia kasutamise osas, mis on muutumas Eesti ettevõtete rahvusvahelise mastaabiga konkurentsis järjest olulisemaks aspektiks.
Kirsiks tordil oleks ka see, kui taoline poliitiline otsus võrdseid võimalusi pakkuvate ettevõtlustoetuste heaks ei kestaks Eestis ainult ühe valitsuse valitsemisperioodil, vaid oleks riigi poolt aktsepteeritud strateegiline valik, millega ettevõtjad saaksid arvestada vajadusel ka edaspidi.
Eesti toodete ja teenuse innovatsioonipartnerlus
Kodumaise toodangu toetuse võimaluseks oleks ka see, kui Eestis, sarnaselt mõne teise Euroopa riigiga, innustaksid riigihanked kodumaiseid ettevõtteid innovatsioonikoostööle.
Selge on see, et liidusisene kaupade ja teenuste vaba liikumine seab turule konkurentsitingimused, kus suurriikide lahendused omavad paljudel juhtudel mastaabiefekti ning jätavad kohalikud Eesti ettevõtted sel moel konkurentsist välja. Sel juhul võikski aga riik leida riigihangete planeerimisel võimalusi innovatsioonipartnerluse kasutamiseks menetlusena, mis võimaldaks tarnida rohkem Eesti päritoluga innovaatilist toodangut või teenuseid.
Innovatsioonipartnerluse näol on tegemist avaliku sektori hankijate võimalusega kasutada erimenetlust, et ühendada omavahel avaliku sektori nõudlus innovaatilise lahenduse järele erasektori pakkumisega. Seda lahendust on Eesti Elektroonikatööstuse Liit tutvustanud oma visioonidokumentides valitsusele juba varemgi. Hetkeseisuga on aga riigihangete registri alusel viimase viie aasta jooksul seatud üles kõigest kolm innovatsioonipartnerluse hanget (neist üks kahel korral), sealjuures vaid üks neist teostati. Kindlasti on siin veel palju arenguruumi!
Nagu äris ikka, on enda tehtud reklaami kõrval suurimaks müügi toetajaks see, kui hea sõna levib klientide ja kasutajate jagatud kogemuste kaudu. Nii võikski riik seada strateegilise sihi toetada referentsikliendina kohalike ettevõtete pääsu maailmaturule. Nii-öelda win-win-olukord: riik saab vajaliku lahenduse, kodumaine ettevõte aga võimaluse riiki hiljem oma referentskliendina kasutada, mis omakorda aitab ettevõtetel jõuda järgmiste rahvusvaheliste koostöödeni.
Meie IT-sektoris see juba toimib. Samuti on positiivseks näiteks riigi kasvanud investeeringud kaitsetööstusesse, mis on küll tingitud vajadusest praeguses geopoliitilises olukorras meie võimekust kindlustada, kuid samas on riikliku tellimusena heaks praktikaks. Nüüd on aeg laiendada seda praktikat ka tööstussektorisse ning mujalegi.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum