Artikkel
  • Kuula

    Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!

    Ivo Kruusamägi.Foto: Erakogu

    Kasutades ühisloomes sündiva veebientsüklopeedia võimalusi, saame Eestit teha tunduvalt atraktiivsemaks, kirjutab Ivo Kruusamägi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Kui väita, et kuskil on tasuta reklaamikanal, mis jõuab edukalt enneolematult suure hulga inimesteni, aga mida suurt keegi ei kasuta, siis kõlab see rohkem pärastlõunaste telereklaamide või elektroonilist spämmikausta regulaarselt külastavate õngitsuskirjade moodi.
    Üksikud investorid, kes suudavad turgu lüüa millegi muu kui pimeda õnne toel, teevad seda just igavate ja vähe tähelepanu pälvinud lahenduste abil. Järgnevalt tutvustan ühte sellist, mis võiks sel moel oluliselt toetada Eesti turismisektori kosumist.
    Vaadates suuri ja tuntud tegijaid, väidab näiteks BBC, et nad jõudsid 2023. aastal nädalas keskmiselt 318 miljoni inimeseni. Märkimisväärne arv ja alahinnata ei saa ka kaudset mõju.
    Kui panna siia kõrvale aga ühisloomes sündiv veebientsüklopeedia, siis Vikipeedia suurimat keeleversiooni, ingliskeelset Vikipeediat, külastatakse kuus umbes 900 miljonist unikaalsest seadmest. Ja keeleversioone ise on üle 300, kuigi teiste suuremate keeleversioonide vastavad numbrid jäävad pigem 100 miljoni ligi.
    Entsüklopeedia ei näi üldiselt nähtusena, mil võiks olla täidetud äärmiselt huvitava teabega. Internetieelsel ajal polnud see sageli ka kõige ajakohasem koht, aga püsiväärtust omav teave ei aegu õnneks nõnda kiirelt kui ajaleheartikkel, mille „parim enne” võib mööduda juba esimese uue uudisega samas valdkonnas.
    Tegemist ongi teist tüüpi kanaliga, mis keskendub asjade kirjeldamisele. Et Vikipeedia on aga mittetulunduslik projekt, siis ükssarvikute kõrval näib ühe tavalise ja igapäevase elukana ja nii on kerge ununema, et tavalised asjad mõjutavad meie igapäevaelu sageli määratult enam kui uued ja huvitavad, mille loodetav mõju realiseerub ehk alles kuskil kauges tulevikus.
    Turismiedendamise raske töö käib täistuuridel juba palju aastaid ja valdkonnas ringlevad riigitoetused on muidugi kogukad. Näiteks alles möödunud augustis eraldati EASi ja KredExi ühendasutusele 10 miljonit eurot Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks. Sellise suurusjärgu kõrval pole ka eriti üllatav, kui vahel mõned mitmesajatuhandesed projektid ajakirjanduse hambusse jäävad, sest nende kasutegurit mõista ei suudeta. Vikipeedia arengu toetamisega tegeleb Eestis seevastu üks väike MTÜ, mis maksab igal aastal riigile rohkem makse, kui riigilt toetust saab. Rõhutada sobib osa „kui toetust saab”, sest viimane on pigem erand.
    Teaduslik lähenemine Hispaania näitel
    Olen ise tegelenud Vikipeedia edendamisega 2006. aastast ja eks omale hingelähedase valdkonna tähtsusest oskab muidugi igaüks rääkida. Artikli pealkirjas esitatud väide on inspireeritud aga taibukast teadusuuringust, mille käigus võeti ette valim Hispaania väikelinnu ning lisati muidu lakoonilistesse vikiartiklitesse paar täiendavat tekstilõiku ja foto ning võrreldi selle mõju turismile, kõrvutatuna väikelinnadega, kus sama ei tehtud.
    Lühikeste artiklite laiendamine kasvatas turistide ööbimiste arvu 1/3 võrra. Kes oleks arvanud, et inimesed võtavad vaevaks kohale sõita asulatesse, kus nende teada midagi vaadata on?
    Mõne „aga” muidugi leiab. Klassikalisel turismitekstil pole suurt midagi pistmist entsüklopeedilise vormiga peale selle, et mõlema juures moodustatakse tähtedest sõnu. Kirjutades kohalikust „huvitavast ja unikaalsest” nähtusest on lihtne pälvida vikipedistide raevu, kes iga päev selliseid lisandusi kustutavad, et säilitada Vikipeedia kasutatavus teabeallikana.
    Kui aga Vikipeedia suudeti üles ehitada pea olematu kuluga, siis kui kallis saakski olla selle kanali kasutamine? Sinna on vaja ainult kvaliteetset sisu. Üks väike kampaania „iga küla Vikipeediasse” võtaks kõige enam mõni tuhat eurot ja natuke pealehakkamist.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõrge dividenditootlusega aktsiad, mis on ligi meelitanud miljardäre
Eelmisel kvartalil ostsid mitmed Ameerika miljardäridest suurinvestorid dividendiaktsiaid, mis on enda väljamakseid viimaste järjestikuste aastakümnete jooksul aina suurendanud.
Eelmisel kvartalil ostsid mitmed Ameerika miljardäridest suurinvestorid dividendiaktsiaid, mis on enda väljamakseid viimaste järjestikuste aastakümnete jooksul aina suurendanud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Pankrotis Eurora tarkvara jõudis uue hinnaga oksjonile
Pankrotistunud Eurora tarkvara ei õnnestunud märtsis oksjonil maha müüa, nüüd on see jõudnud madalama hinnaga teisele ringile.
Pankrotistunud Eurora tarkvara ei õnnestunud märtsis oksjonil maha müüa, nüüd on see jõudnud madalama hinnaga teisele ringile.