Kuula

Marina Cherniakov: kolm sammu, et tuua noored õpetajad koolidesse

Noor õpetaja sobib lastega. Lavastatud foto.Foto: Ksenia Chernaya / Pexels

Noorte õpetajate kooli toomiseks on vaja muuta amet atraktiivsemaks, säilitada nende töörõõm ja anda toeks tehisintellekt, kirjutab Marina Cherniakov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Noorte õpetajate vähesus koolides on murettekitav trend, mis nõuab kiiret ja põhjalikku lahendust. Eesti õpetajate keskmine vanus kipub aina tõusma, samal ajal kui noorte huvi õpetajaameti vastu on hääbuv.

Isegi need noored, kes astuvad õpetajaametisse, leiavad end sageli mõne aja pärast ülekoormatuna ning lahkuvad enneaegselt. Kuidas saame riiklikul tasandil tagada, et koolidesse jõuaksid just noored ja motiveeritud spetsialistid, kes jäävad sinna ning aitavad kasvatada uue Eesti liidrite põlvkonna? Selles küsimuses võib edu saavutada kolme olulise sammuga.

Esimene samm: õpetajaameti atraktiivsuse tõstmine

Noorte jaoks tähendab õpetajaamet sageli madala palga ja ülekoormusega kaasnevat kulunud ja stressirohket elu. Pole ime, et paljud noored ei soovi end sellele pühendada. Kuid me saame muuta seda, kuidas üldsus tajub ja väärtustab õpetajaametit. Näiteks möödunud aastal korraldatud sotsiaalmeediakampaania "Toeta Eestit – tule õpetajaks!" suutis tõsta märkimisväärselt õpetajakoolitusele kandideerijate arvu.

Sotsiaalmeedia on võimas vahend, mis võib mõjutada noorte arvamusi ja otsuseid. Seega, kui riiklikul tasandil algatatakse kampaania, mis näitab õpetajaametit atraktiivse ja väärtustatuna, võib see oluliselt muuta noorte hoiakuid ja huvi õpetajaameti vastu. Nagu multifilmid näitavad politseinikke ja tuletõrjujaid kangelaslikena, võiksime meedias kujutada ka õpetajaid kui inspireerivaid ja tähtsaid isiksusi.

Kujutage ette televisioonisarja, kus õpetaja rolli täidab keegi sama karismaatiline ja intrigeeriv nagu "Doctor House" meditsiinis. Kas poleks põnev ja kutsuv? Selline positiivne kuvand võib julgustada rohkemaid noori valima õpetaja elukutset ning seeläbi suurendada õpetajate arvu ja kvaliteeti meie koolides.

Teine samm: noorte õpetajate hoidmine koolides

Abielu ei piirdu vaid ideaalse partneri leidmise ja abiellumisega, vaid nõuab ka püsivust ja koostööd. Sama põhimõte kehtib koolis ning noorte õpetajate toomine koolidesse ja nende tööl hoidmine nõuab järjepidevat pingutust.

Õpetaja töö hõlmab kahte olulist aspekti: kuidas lapsed teadmisi omandavad ja kuidas nad käituvad. On oluline mõista, et kasvatus ei piirdu üksnes hindamisega ning see pole ainus näitaja õpetaja tõhususest.

Tänapäeva õpetamine ei pruugi alati vastata õpilaste individuaalsetele vajadustele. Näiteks võib laps, kes vaatab multikaid inglise keeles, õppida keelt paremini kui koolis. Sageli seisavad õpetajad silmitsi tööpäeva lõpus erinevate väljakutsetega, nagu madal palk ja vähe austust laste poolt.

Selleks, et õpetajad püsiksid oma ametis, on oluline nii töörõõm kui ka rahaline tasu. Enamikule õpetajatest on töörõõm olulisem kui palgatase. Neid tegureid tuleks arvesse võtta, kui luuakse süsteemi õpetajate töö tõhususe hindamiseks.

Õpetajate rahulolu suurendamiseks ja tõhusama hindamissüsteemi loomiseks peaks iga kooli direktor hindama iga õpetaja tõhusust, võttes arvesse nende oskusi ja motivatsiooni. See võimaldaks luua süsteemi, mis hindab õpetajate tööd tõhusamalt.

Kolmas samm: tehisintellekt on parim abiõpetaja

Tehisintellekt muudab maailma, kuid paljud õpetajad ei ole veel päris kindlad, kuidas seda oma töös rakendada. Õpetajad lahkuvad ametist just ülekoormuse ja suure bürokraatia tõttu ning paljusid neist probleemidest võiks lahendada tehisintellekti kasutamine.

Tehisintellekt võib aidata õpetajatel tunde planeerida, anda tagasisidet õpilaste töödele, luua erinevaid ülesandeid vastavalt õpilaste vajadustele ning vabastada õpetaja ressursse, et rohkem keskenduda laste inspireerimisele ja õpetamisele. Kuigi mõned Eesti õpetajad jagavad sotsiaalmeedias kogemusi tehisintellekti kasutamisest õppetöös ning üha rohkem toimub koolitusi, kuidas tehisintellekti õpetajana rakendada, on see teema siiski paljudele õpetajatele veel võõras.

Isegi kui õpetajatel puudub digipädevus, võivad kõik kasutada e-kooli süsteemi. Seetõttu tuleks luua sama lihtne süsteem ka tehisintellekti rakendamiseks õppetöös ja teha see kättesaadavaks kõigile õpetajatele. Kui õpetajatel vabaneb aega rutiinsetest ülesannetest, ei ole nad enam ülekoormatud.

Kust leida eelarvet? Eesti on start-up’ide riik. Tuleb vaadata õpetajate töö parandamist kui start-up’i, mis tõstab Eesti elukvaliteeti. Kui luuakse tõhusamad õpetamis- ja kasvatamismeetodid, on tulevikus rohkem Eestile vajalikke spetsialiste, nagu arste ja insenere. See võimaldab investeeritud rahal naasta riigile kvalifitseeritud tööjõuna ja majanduskasvuna.

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.