Kuula

Laura Heleene Tirkkonen: kiired ja kvaliteetsed andmed tulevad vabatahtlikelt huvilistelt

Laura Heleene Tirkkonen.Foto: Erakogu

Täpsemate ja asjakohasemate andmete saamiseks tuleb kaasata vabatahtlikke huvilisi ning muuta andmete esitamine senisest oluliselt lihtsamaks, kirjutab Laura Heleene Tirkkonen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Head andmed aitavad teha teadlikumaid otsuseid nii avalikus kui ka erasektoris. Eestis on asutuste andmealtruism ehk valmisolek andmeid jagada küllaltki kõrge, mida tõendab laialdane juurdepääs andmetele, näiteks avaandmete teabevärava kaudu.

Avaandmeid ja nendel põhinevaid platvorme kasutatakse Eestis usinalt, näiteks vaadati tänavu märtsis maa-ameti kõige populaarsemat kaardirakendust maainfo pea miljonil korral. Minu hinnangul seisneb probleem aga Eesti avaandmete täpsuses ja ajakohasuses. Mida rohkem andmeid kogutakse, seda raskemaks muutub nende täpsena säilitamine.

Nõudlus täpsemate andmete järele kasvab igas valdkonnas ja nende puudumine võib tõotada suisa julgeoleku- või keskkonnariski. Kaitsevägi vajab pidevalt andmeid, et edaspidigi NATO standarditele vastavaid kaarte luua ja maastiku muutustega kursis olla. Keskkonnavaldkonnas on oluline lageraie alade monitooring ja võõrliikide elupaikade seire reaalajas.

Andmehuvilised Eesti inimesed

Avaandmete aktiivse kasutuse taustal võib eeldada, et Eesti inimestel on huvi, et ka nende elukoha andmed oleksid ajakohased ja täpsed. Näiteks lisavad omavalitsused üleriiklikku ehitisregistrisse hoonete andmeid.

Oma töös ruumiandmete spetsialistina näen paraku, et andmed kogunevad sinna ebastandardselt, puudulikult ja aeglaselt. Mis kasu on suurest hulgast avaandmetest, kui nende täpsus mahu kasvades kahaneb? Kui soovime luua reaalajas digikaksikut Eestist, ei piisa meil ebaregulaarselt uuenevatest hooneandmetest.

Andmete kogumisega tegelevad Eestis praegu valdavalt ametiasutused ise, seega on ressursid nende kogumiseks mõnevõrra piiratud. Mis oleks, kui võtaksime appi meie enda inimesed? Me võiksime kaasata praegusest enam tavainimesi andmehõive protsessi. Seekaudu oleks võimalik koguda andmeid sagedamini ja rikastada olemasolevaid andmeid. Panustada võiksid kõik olenemata oma eelteadmistest või oskustest. Passiivsest andmeid tarbivast kodanikust võiks saada aktiivne andmete esitaja.

Loomulikult ei saa kodanike esitatud andmed asendada ekspertide või spetsiaalsete tehnoloogiate abil kogutud materjali. Huviliste kogutud keskkonnaandmed on siiski asendamatud, sest riiklik seire pole alati optimaalne ning spetsialistidel ei jagu võimekust ega aega koguda sagedaid vaatlusandmeid igas asukohas. Seda eriti siis, kui soovime jälgida kindlaid, näiteks ELi regulatsioonidest tulenevaid andmehõive standardeid.

Vabatahtlikud andmeandjad

Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa tõi oma inauguratsiooniloengul välja OpenStreetMapi projekti, mis põhinebki üksnes vabatahtlike ülestähendustel. OpenStreetMapis tuleb ette, et andmed hoonete kohta on mõnikord ajakohasemad kui ehitisregistri enda andmed.

Võttes andmete kogumiseks appi kõik inimesed, hoiaksime kokku ressursse, eriti mis puudutab korduvaid protsesse ja teatud etappe andmehõives. Arvestada tuleks, et andmete õigsuse kontrollfunktsioon jääks riigile, omavalitsustele ja vastutavatele asutustele alles.

Inimeste kaasamine andmete kogumisse loob häid võimalusi, kuid minu töökogemus näitab, et inimesed ei tea sageli isegi, kuidas oma andmeid esitada või kuhu vaatlustulemusi saata. Kuigi oleme väike riik, on meil palju valdkonna riigiasutusi ja ameteid.

Keskkondade paljususe tõttu võib kodanikel olla raske jõuda õige kontaktini; samuti võivad tekkida tõrked suunamisega teistes asutustes. Kui koondaksime andmete esitamise ühtsele platvormile, saaksime protsessi lihtsustada ja vähendada segadust portaalide vahel liigeldes.

Üks võimalus probleemi lahendada oleks liidestada andmete esitamise võimalus eesti.ee portaaliga. Praegu leiab platvormilt küll viited näiteks keskkonnaseire andmete esitamise võimalustele, kuid protsess on keeruline ja valida tuleb mitmekümne ankeedi vahel – tegu on ebapraktilise bürokraatiaga.

Mugavust lisaks mobiilirakendus, mis võimaldaks liikumise pealt tähelepanekuid jäädvustada ja panna juurde lisamaterjali: näiteks teatada teele langenud puust ja teha sellest pilt või teavitada mõne tee rajamisest, mida Eesti põhikaart ei kajasta. Autenditud kasutajast jääks maha jälg, millega välditaks ohtu, et julgeoleku häirimise kaalutlustel valeinfot esitataks. Ühtse platvormiga võimaldaksime paremat asutustevahelist andmete ristkasutust ja vahetust. Veel üks idee oleks algatada regulaarsed üle-eestilised andmekorje talgud, et rakendust tutvustada ja olemasolevaid andmeid täiendada.

Eestil on vaja ajakohased andmeid, et teha teadlikke otsuseid. Samm selles suunas on meie kodanike aktiivne kaasamine andmekorjesse, tehes selle neile võimalikult lihtsaks ja kiireks. Luues ühtse ja kasutajasõbraliku platvormi andmete kogumiseks, saame inimesi rohkem kaasata ning hõlbustada andmete jagamist asutuste vahel. Suudaksime säästa avaliku sektori ja spetsialistide ressursse ning teha kättesaadavamaks täpsemad andmed.

-------

Autor väljendab isiklikke seisukohti.

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.