Artikkel
  • Kuula

    Farištamo Eller: kuningale tuleb lõpuks ometi riided selga saada

    “11 miljonit ja rohkem tihumeetrit aastas metsaraiet ei tohi olla normaalsus. See ei mahu meie kultuuriruumi,” kirjutab Farištamo Eller. Pilt on illustreeriv.Foto: Liis Treimann

    Oleme metsanduses normaliseerinud selle, et kuningas on alasti, on paljas. Peaksime seda tunnistama, kirjutab Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Eestis on vähe kohti, kus metsi ei raiutaks. Nii arulage, kui see ka ei tundu – lagedaks raiutakse ka kaitsealasid, hiisi, Natura alasid ja kogukonnametsi (nn KAH-alasid). Jutt ametnike ja lagedaks raiujate toetajate poolt on aga järjest ilukõnelisem. Teisisõnu õõnsam, sest tegelikult on mets ilma „uuendamiseta“ veelgi elurikkam ja taburetid ei ole „lageraietööstuse“ peamine väljund.
    Kuni raieintensiivsust ei alandata ehk raiemahtu ei vähendata, on kuningas jätkuvalt alasti.
    Need, kes veidigi Eestis ringi liiguvad, on juba mõnda aega saanud näha, mismoodi metsi päriselt majandatakse. Kes oma silmi ei usu või kontorist välja ei saa, võib uurida näiteks riigikontrolli 2023. aasta auditit. See ütleb otse, kui halvasti on tegelikult Eesti kaitsealadel loodusväärtusi hoitud, sest seal lubatakse ja ka tehakse uuendusraieid (ehk lagedaks raiumist). Ja kaitsealade lagedaks raiumine jätkub siiani.
    Kuuldavasti ei taha ametnikud (kes täpselt, pole avalikkusele vist teada) praegugi seadust muutes uuendusraiete keeldu kaitsealadel seadusesse kirjutada. Miks küll? Alasti kuningas ei luba?
    Halvasti on
    Eestil on juba tükk aega Natura rikkumismenetlus, aga ikka ei tundu tegijatele ja lubajatele pähe tulevat, et võimalus on Natura alasid ka mitte lagedaks raiuda. On lapsi (ehk ka täiskasvanuid?), kes ei suudagi kommi hilisemaks jätta – niipea kui seda näevad, peavad selle kohe ka ära sööma. Selline tundub olevat Eestis mentaliteet looduse osas – kõik kiiresti rahaks.
    Halvasti on. Kas on võimalik, et me ühiskonnana ehk ei olegi võimelised olukorda muutma?
    Probleem, et ekspertidelt on Eestis sõnaõigus ära võetud ja antud ametkondadele, on suur. Näiteks muudetakse praegu ametkondade koridorides looduskaitseseadust, kuid looduskaitsjad ja ka teadlased ei tundu olevat seda näinud. Miks nii ja kes seaduse muudatusi üldse teevad?
    Oleme normaliseerinud selle, et kuningas on alasti, on paljas. Praegune olukord ei ole ühiskondlik valik, vaid on teatud väikesele kildkonnale ühisvarade läbi rikkuse kinkimine. Sest ka riigimets on ühisvara.
    Esimene samm
    Mida siis teha? Tuleb julgelt öelda, et kuningal võiksid riided seljas olla. Ja kes see veel peaks seda ütlema kui meie ise?
    11 miljonit ja rohkem tihumeetrit aastas metsaraiet ei tohi olla normaalsus. See ei mahu meie kultuuriruumi.
    Farištamo EllerFoto: Erakogu
    Jutt, et Eestis on asjad korras ja keskkond on hoitud, ei ole õige, sest looduse näitajad halvenevad ja elurikkus väheneb kolinaga. Näiteks on haudelinnustiku riikliku seire andmetel Eesti metsalindude arvukus kiires languses ja perioodil 1983–2018 on metsalinnustiku arvukus vähenenud lausa 26% võrra. Suurimaks mõjuteguriks on analüüside kohaselt metsamajandamise viis. Inimpelglikel liikidel läheb seetõttu ka kõige kehvemini, sest nad vajavad vanades loodusmetsades asuvaid elupaiku.
    Samuti vajavad paljud haruldased samblikud spetsiifilisi, vaid vanas loodusmetsas leiduvaid elupaiku. Eestis leidubki kõige enam metsasamblikke ja need kuuluvad väga kõrge metsaraie surve tõttu viimasel 20 aastal eriti tugevasti ohustatud elustiku hulka.
    Mida siis ette võtta selle alasti kuningaga? Esimene samm on tunnistada, et kuningas tõesti ongi alasti, ja edasi proovida ta riidesse saada. Lageraied kaitsealadel ja hiites ja kogukonnametsades tuleb lõpetada. Edukas Eesti võiks olla see, kus looduse olukorda ei muudeta pidevalt hullemaks.
    Eesti metsa raiutakse praegu nii intensiivselt, nagu homset ei tuleks. Ning seda kõige halvemas mõttes.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehnoloogiasektori vedamisel tõusid kõik USA aktsiaindeksid märgatavalt
Wall Street lõpetas neljapäeva rohelises: kui S&P 500 kerkis +0,91% ja Dow 30 tõusis +0,85%, siis tehnoloogiaindeks Nasdaq edenes koguni +1,51%, seejuures vedasid tõusu tehnoloogiaettevõtete lubadused tehisintellektile veelgi suuremaid panuseid teha.
Wall Street lõpetas neljapäeva rohelises: kui S&P 500 kerkis +0,91% ja Dow 30 tõusis +0,85%, siis tehnoloogiaindeks Nasdaq edenes koguni +1,51%, seejuures vedasid tõusu tehnoloogiaettevõtete lubadused tehisintellektile veelgi suuremaid panuseid teha.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.