Artikkel
  • Kuula

    Mait Kraun: Eesti peaks varakult valmistuma uue rahasüsteemi tulekuks

    Foto: Erakogu

    Raha kannab kolme olulist funktsiooni: maksevahend, arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Me peame taaslooma raha nõnda, et sellest saaks uuesti väärtuse säilitaja, kirjutab Mait Kraun arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Eesti peaks looma töögrupi majandusteadlastest ja riigimehelikest poliitikutest, kes hakkavad varakult kujundama Euroopa ja läänemaailma uut rahasüsteemi. See rahasüsteem peaks võimaldama ühiskonnas tekkinud ülisuurel ebavõrdsusel vabaturumajanduslike normide piiresse jõuda ja looduskeskkonda hoida.
    See idee võib kõlada radikaalsena just Eesti väiksuse tõttu, aga mõelda tuleb suurelt. Eesti on ju võtnud juhtiva rolli infotehnoloogias (mis võib kujuneda oluliseks süsteemi kujundamisel, nt krüptotehnoloogia osas) ning idufirmade edukuse poolest oleme Euroopa tipus. Tegelikult mängis meie oma majandusteadlase Ragnar Nurkse töö olulist rolli ka 1944. aastal loodud Bretton Woodsi rahasüsteemi väljakujunemisel.
    Praegune rahasüsteem põhineb võlal ja krediidi lõputul paisumisel, teenides selle kaudu eelkõige tarbimiskultuuri – laialt levinud konsumerismi, mis räsib nii inimeste kui ühiskonna vaimset tervist ning ka looduskeskkonda tervikuna. Selle juured paiknevad omakorda materialismis, mis on läänemaailmas oma kombitsad ajanud pea kõikidesse valdkondadesse.
    Praegune võlavõimendusel põhinev rahasüsteem eeldab lõputut majanduskasvu – igasugune majanduslangus ja finantskriis tekitavad süsteemis võimenduse järsu vähenemise ja seeläbi akuutse deflatsiooniohu. Ma ei ütle, et deflatsioon tingimata halb oleks, aga praeguses süsteemis on see majandusele laastav.
    Kuna krediit peab praeguses süsteemis olema enamjaolt kergesti kättesaadav, võimaldab see ka üle jõu ja järgmiste põlvkondade arvel tarbima hakata – nii valitsuse kui üksikisiku perspektiivist. Muidugi aitab paljuski kaasa ka see, et valuutal ei ole mingit tagatist peale usalduse raha emiteeriva valitsuse vastu. Seda usaldust kuritarvitades on võimalik tarbimispidu jätkata kauem. Eelkõige rahatrüki ja valitsuse kulutuste kasvu kaudu.
    Mõju keskkonnale ja ühiskonnale
    Rahatrükil ja üle jõu kulutamisel on suured tagajärjed nii keskkonnale kui ühiskonnale. Me teame, et sotsiaalsete pingete ja polariseerumise üheks peamiseks aluspõhjuseks on ebavõrdsuse kasv. Seda on hästi kirjeldanud Ray Dalio oma raamatus „Principles for Changing World Order“.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

    Raha- ja majanduspoliitikute tegevuse tulemusel on ebaloomulikult suur osa rahast liikunud finantsturgudele, mis on järsult paisutanud rikaste varasid. Samuti on rahasüsteemi sisse kirjutatud inflatsioon ja raha ei täida enam väärtuse säilitaja funktsiooni. Need, kellel pole piisavalt teadmisi raha investeerimiseks ja kasvatamiseks, on kaotajate poolel.
    Praeguse rahasüsteemiga jätkates näeme aina rohkem ebavõrdsusest tulenevaid ühiskondlikke pingeid ning lakkamatut kulutamist ja tarbimist, seda nii järeltulevate põlvede kui looduskeskkonna arvel. See süsteem ei peegelda meie püüdlusi jõuda keskkonnasõbraliku majanduseni, pigem vastupidi.
    Uue süsteemi põhimõtted
    Raha kannab kolme olulist funktsiooni: maksevahend, arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Me peame taaslooma raha nõnda, et sellest saaks uuesti väärtuse säilitaja. Et inimesed saaksid 10 aastat kinnisvara ostmiseks raha koguda ilma, et nad peaks inflatsiooni pärast muretsema. Et me ei peaks ennast aastakümneteks pangalaenuga siduma. Et meilt ei võetaks varjatud inflatsioonimaksu, mis tabab rängemalt just keskklassi ja vaeseid.
    “Aga siis hakkavad kõik madratsi alla raha koguma ning inimestel ei ole enam initsiatiivi raha tööle panna,” kõlab levinud vastuargument. Neid inimesi, kes oma raha kasvatada soovivad, leiab alati. Me ei pea inimestele seda peale suruma. Klassikalise kullastandardi ajastul (1880–1914) oli raha väärtus aastakümneid stabiilne ja elu ei jäänud seisma. Pigem vastupidi, see oli läänemaailmas viimaste sajandite üks suurima majanduskasvuga perioode.
    Ma ei ütle, et me peaksime tingimata klassikalist kullastandardit taastama, kuigi ka see on üks võimalusi. Palju tõenäolisem on luua tänapäeva tehnoloogiat (eelkõige krüptotehnoloogiat) kasutades hübriidne rahasüsteem, kus raha hulk on algusest peale piiratud ning see on omakorda seotud ka mõne reaalse varaga (näiteks kullaga).
    Ja siinkohal ma ei mõtle keskpanga programmeeritavaid digirahasid (CBDC), mis võimaldavad inimeste vabadusi ja privaatsust piirata ning on samm jälgimisühiskonna poole. Kui tehnoloogiat kasutada, peab see olema üles ehitatud vabadusele ja õiglusele.
    Läänemaailmas on rahasüsteemide vahetus toimunud viimaste sajandite vältel iga 30–50 aasta tagant. Me peame varakult olema valmis selleks, et meeletud võlatasemed ning sotsiaalsed muutused toovad praeguse rahasüsteemi varisemise, nii nagu nägime maailmasõdade ajal ning 1971. aastal.
    Uue läänemaailma rahasüsteemi aluspõhimõtete ja tehniliste üksikasjade väljatöötamiseks peaks Eesti looma assamblee oma ala targematest majandusteadlastest, IT-ekspertidest, firmajuhtidest ja poliitikutest, kes hakkavad töötama uute lahenduste ja selle nimel, et need jõuaks ka rahvusvahelisele areenile.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Apranga käive kasvas aprillis 27 miljoni euroni
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.