Artikkel
  • Kuula

    Martin Villig: liigume iga aastaga 5% võrra unistuste Eestile lähemale

    Martin Villig.Foto: Andras Kralla

    Sõlmime ühiskondliku kokkuleppe, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse, pakub ettevõtja, Bolti kaasasutaja Martin Villig arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Millest sina unistad? Mina unistan näiteks üsna lihtsatest asjadest. Et lapsed võiksid ise jalgsi või rattaga turvaliselt kooli minna. Et koolis tunneks igaüks tuge, mitte trotsi. Et kogukonnad oleksid tugevad ja turvalised. Et vaimse tervise murede korral on, kust ja kellelt abi saada. Unistan põhjamaisest heaoluühiskonnast, kus kedagi ei jäeta maha ja tugevamad on abivajajaile toeks.
    Ehkki Euroopa kümne rikkama riigi sekka ei jõua me niipea, kuuluvad Eestile õigusega mitmed muud kõrged edetabelikohad. Maailma majandusvabaduse indeksi järgi oleme 184 riigi seas 8. kohal. Euroopas oleme kindlal esikohal, kui loetakse kokku ükssarviku-staatuses idufirmasid rahvaarvu kohta. Ka PISA-testide edetabelitest leiab Eesti esimeste seast.
    Aga on ka teised, kurvemad pingeread, mille esikoht on Eesti käes. Naiste ja meeste palgaerinevus on meil Euroopa suurim, enesetapunäitajatelt oleme Euroopas esirinnas. Alati pole tarvis ka edetabeleid, mõistmaks, et olukord vajab pööret paremuse suunas.
    Tervisemured on järjest levinumad juba seetõttu, et vähem kui pooled täiskasvanud ja vaid 25% lastest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Viiendik poistest kukub varsti pärast põhikooli lõpetamist haridussüsteemist välja.
    Kust tulevad lahendused?
    Need on päris probleemid, mis nõuavad süsteemseid lahendusi. Riik katab oma osa ning toetab seda, mis seaduste ja poliitikatega ette nähtud. Enamasti on tegu sissetöötatud struktuuride ja pikalt toiminud programmidega. Tõsi, ka innovaatilised lahendused mahuvad mõnele eelarvereale, kuid ühiskondliku arengu ja uuenduste jaoks on potentsiaali ka väljaspool riiklikke meetmeid.
    Oleme harjunud mõtlema start-up’idest kui uudsete lahenduste peamisest kasvulavast, eriti tehnoloogiasektoris. Kus on aga uuenduslike ühiskondlike lahenduste kasvulava? Need “idufirmad” on kolmandas sektoris. Kodanikualgatuslikud ettevõtmised on abivajajatele lähedal ning just seal märgatakse esimeste seas kohti, kus kiire sekkumine loob kõige suuremat väärtust.
    Sageli on nende kolmanda sektori “idufirmade” laual teemad, mille rahvusvahelistes pingeridades me end esikohtadel näha ei sooviks. Vaimse tervise abi kättesaamatus, hariduslik ebavõrdsus, kroonilised haigused ja ebapiisav liikumine… Neid probleeme lahendamata ei saa me riigina teistes, märksa ihaldusväärsemates edetabelites edasi rühkida. “Katkistel” inimestel pole selleks lihtsalt piisavalt jõudu.
    Reeglina töötavad neis algatustes väikesed meeskonnad, kes piiratud ressursside ja suure missioonitundega püüavad lahendada suuri murekohti. Ma olen enam kui kindel, et soovime kõik elada sellises Eestis, mida nad päev-päevalt ehitavad. Aga olen kindel ka selles, et selle sihini jõuame päriselt vaid siis, kui ühiskonna valukohtade leevendamine ja abivajajate järeleaitamine on meie kõigi ühine asi.
    Oma väikest Eestit peame koos ehitama!
    Valikute küsimus
    Kuus aastat tagasi panime koos Taavet Hinrikuse ja veel mõnekümne sarnaselt mõtleva ettevõtjaga aluse Heateo Haridusfondile. Võtsime sihiks Eesti üldhariduse sõlmküsimuste lahendamise. Praeguseks oleme viinud olulised Eesti haridust toetavad lahendused 80 protsendini koolidest ja andnud 44 000 õpilasele võimalusi oma oskusi arendada. Haridusfondist tuge saanud algatused, nn haridusidud on toonud turule uutmoodi ja kiiremaid lahendusi ning olnud riigile toeks haridusstrateegia elluviimisel.
    Raha kaasamine Haridusfondi, nagu ka teistesse filantroopiafondidesse, tähendab teiste sõnadega annetuste kogumist. Fondi iga toetaja on annetaja, kelle panus aitab käivitada uusi olulisi ühiskondlikke algatusi ja anda hoogu juurde end juba tõestanud mõjusatele lahendustele. Ning annetajaid Eestis justkui jaguks, kui statistikale pilk peale visata.
    Andmeid lähemalt vaadates selgub aga, et kõik senised annetamisrekordid ületanud 2022. aastal piisas 1% suurimate erannetajate hulka kuulumiseks veidi üle 2000 € andmisest. Ettevõte, mis andis aasta jooksul 6000€, kuulus 10% enim annetanute hulka. Seejuures tegi rahalise annetuse vaid 5% ettevõtetest. Meie tegelik võimekus on palju suurem!
    Mis oleks, kui teeksime ühiskondliku kokkuleppe, et inimesed, kes teenivad rohkem, annetaksid 5% oma sissetulekutest? Kui sellise 5% Klubiga liituvad näiteks need, kes teenivad igakuiselt üle 5000 €, lisandub üle 15 000 suurannetaja, kelle ühine panus on enam kui 50 miljonit eurot aastas.
    Suunates selle mõjusatesse algatustesse, saaksid teoks olulised muutused Eesti ühiskonnas. Toon mõned näited: 2,5 miljonit eurot kindlustaks 10 000 noorele Peahea vaimse tervise nõustamise. 1,4 miljonit kuluks selleks, et 10 000 inimest üle Eesti saaksid Kõnnime Koos jalutusgruppides aastaringselt regulaarselt liikuda. Taolisi olulisi muutusi loovaid lahendusi on veel ja veel.
    Kõrgem sissetulek lubab teha valikuid. Meil on juba täna võimalus teha selliseid valikuid, millest tõuseb paljude inimeste heaolu. Koos saame teha unistused teoks ja kujundada Eestist riigi, mis on edetabelite tipus kui kõige tervem, toetavam ja turvalisem paik, kus meil kõigil on hea elada.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Ekspert: ka metsatööstus ootab keskpankurite sõnumeid
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Tehnoloogiaaktsiatel toss väljas. Uued sektorid buumivad Unusta tehnoaktsiad ja loe, kust tuleb kasv praegu
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Raadiohitid: Roosaare koduturu aktsiatest ja lahkuv juht kinnisvarast
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Ivo Suursoo: lahjade eesmärkide seadmine on ohtlik
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Automaksu muudatus: esialgu tuleb vähem maksta
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.