Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab säravat sihti

    Väikesel Eestil on arenguhüppeks vaja suurt sihti,  innustavalt sõnastatud eduvisiooni, leiab vandeadvokaat Rait Kaarma.

    Mõni aeg tagasi tekitas furoori peaministri avaldus, et Eestil puudub vajadus suure narratiivi järele ja kõik, mida võiksime vajada, on lootus paremale homsele ja iseenda töökus. Vaieldamatult on töökus edu aluseks, kuid väikeriigi arenguhüppele aitaks kindlasti kaasa suur eesmärk. Seejuures on visioonitus samuti valik ehk valik mitte ära kasutada oma eeliseid ja mitte üritada tulevikku Eestis luua ehk siis loksuda kaasa üleilmsete trendide sabas. Kiiremaks edasiliikumiseks ja arenguhüppeks vajame aga just nimelt head visiooni.
    Tööjõu puudus, ajude äravool. Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõimet mõõtva raporti kohaselt on viie aastaga kvaliteetse tööjõu puudus tõusnud Eesti majanduse kõige suuremaks probleemiks (selle olulisus on tõusnud raporti kohaselt 12,2%lt 21,9%ni). Teada on, et lähematel aastatel vajab Eesti juurde enam kui 23 000 tippspetsialist. Räägitakse ka 6500 IT-spetsialisti puudusest.
    Samuti süveneb hirmuäratava kiirusega ajude äravool. Kui 2009. aastal oli Eesti 139 riigi hulgas 57., siis 2012 andmete alusel leiab Eesti 148 riigi arvestuses talentide hoidmise võimekuse poolest 97. ja nende ligimeelitamise võimekuse osas alles 96. realt. Midagi pole kuulda ka valitsuse konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ mainitud terviklikust talendiprogrammist. Kindla ja kohese vasturohuta saavad kirjeldatud probleemid vaid suureneda.
    Emotsioon loeb. Singapuri endine peaminister Goh Chok Tong on viidanud, et riik ei peaks vastutama mitte ainult tehnilise infrastruktuuri (hardware) ja julgeoleku eest, vaid teadlikult arendama ka sotsiaalset infrastruktuuri ehk heartware’i.Algupäraselt oli tegemist Sony kontserni kontseptsiooniga: Not hardware, but heartware for everyday life. St taheti pigem müüa emotsiooni kui toodet. Ühiskondlik heartware peab arendama inimestes uhkustunnet ja ambitsioonikust ning suurendama ühiskonnas sidusust.
    Seega, hästi sõnastatud visioon ei ole mitte mõni viisaastakuplaan, vaid emotsionaalne hooandmine, mis aitaks Eestit kiiremini edasi ja oma väiksusest tulenevalt manööverdamisvõimet paremini ära kasutada.Kui klassikalised liberaalid näevad riiki ideaalis vaid kohtumõistjana ja sotsialistid ärahellitava lapsevanemana, siis tänapäeval käib riikide vahel pigem võitlus elulaadide mõjukuse ja talentide pärast.
    Kahjuks me ei suuda veel pikka aega konkureerida rikkamate riikide palkade või arenduskeskustega. Eesti-sugused rahvusriigid saavad tänapäeva avatud maailmas majanduslikult olla edukad vaid siis, kui suudame Eesti ümber luua üleüldise tugeva emotsionaalse gravitatsioonijõu. Selleks tuleb lokaalsed tugevused ühendada jõudu andva ja emotsionaalselt veenva ennasttäitva ennustusega. Mis võiks niisugune innustav ennustus olla?
    Pakun välja sellise visiooni: tulevikku luuakse Eestis. Liiga ambitsioonikas – või siiski mitte? Oleme varmad lääne poliitikule ette heitma vähest tegevusjulgust, kuid ennekõike peaksime ise olema ambitsioonikamad.
    Olen tähele pannud, et mitmed soome ettevõtjad räägivad Eesti tulevikust suure innuga. Ehk oleme kaotanud ise liialt enesekindlust? Kas oleme üleriiklikult võtnud omaks ühiskondliku kestliku kahanemise kontseptsiooni? Elu ei vii edasi mitte küünilisus, vaid eelkõige usk iseendasse.
    Mitmed suured rahvusvahelised ettevõtted üritavad ise tulevikku (trende) ette aimata ja mõelda välja uusi tooteid, mis nende olemasolevad tooted mõttetuks muudaksid. Riik peaks tänapäeval mõtlema moodsa ettevõttena ja üritama mõneski mõttes tulevikku ise luua, et teiste riikidega edukamalt konkureerida ja ühiskonda innustada. Võib olla ongi siksakilise rannikuga Eesti oma loodusläheduse ja haritud noortega üks paremaid paiku maailmas, kus uued ideed saaksid tekkida ja esimesena realiseeruda.
    Me ei tohi ära unustada, et elame ebamäärasel ajal, kus meist endist sõltub väga palju. John Kennedy on tabavalt väitnud, et eksimus muutub veaks siis, kui seda ei parandata. Meil on hea võimalus ühiskondlik ekslemine lõpetada ja anda Eestile oma heartware ehk innustavalt sõnastatud visioon Eesti edust.
     
     
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.