Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Surev saurus portfellist välja!

    Kuut rõivamärki esindava Apranga aktsia on minu portfellis olnud 2012. aastast ja tema elutsükkel näitab ponnistustest hoolimata pigem degenereerumist kui progressi. Nõnda tegin pärast pikka kaalumist eile aktsiad viimaks rahaks.

    Apranga suured plaanid uute kaupluste avamisega uus hoog sisse saada minus entusiasmi ei ärata. Konkurents karmistub ja rõivamüük kolib järjest rohkem internetti. Foto: Maris Ojasuu
    Eelmisel aastal oli Apranga aktsia Balti börsi häbiplekk, odavnedes peaaegu 40%. Minu portfellis on Apranga osakaal 3,94% oma 6000 aktsiaga. Tõtt-öelda hakkasin Apranga müüki kaaluma kolm aastat tagasi. Juba toona valmistas mulle muret ettevõtte kasvuperspektiiv ning nentisin, et börsifirma tulevik näib kaunis ähmane. Tõsisemalt kaalusin Apranga aktsiate müüki 2016. aasta juunis, kuid siis veensid mind ümber Swedbanki ja LHV analüütikute prognoosid, mida lugedes süttis minu hinges taas teatav lootus.
    See pole aga veel kõik! Müügimõtteid veeretasin veel ka mullu oktoobris. Aktsia hind oli siis 2 eurot, vaatasin ettevõtte majandusnäitajad üle ja nägin, et ettevõte on peaaegu võlavaba, P/E suhe oli alla 10 ja viimastel aastatel oli ka makstud head dividendi. Nõnda tegin taas otsuse jätta aktsia portfelli alles. Apranga on olnud suurepärane dividendimaksja ja nii magusast tootlusest nagu 9% oleks rumal loobuda, põhjendasin otsust endamisi. Aastate jooksul olin teeninud 6400 eurot dividenditulu ja miks tappa kuldmune munevat kana?
    Hing ei andnud rahu
    Uuesti võtsin Apranga vaatluse alla eelmisel nädalal, kui aktsia oli oktoobrist saadik veelgi langenud ja maksis 1,60 eurot. Enne lõplikku müügiotsust tuli mulle esmapilgul suurepärane idee riisuda veel viimane koor. Miks mitte osta praeguselt atraktiivselt hinnatasemelt aktsiat juurde ja müüa kogu kupatus pärast dividendi laekumist maha? Kuidas aga olla kindel, et dividend tuleb sama, mis eelmisel aastal, mitte ei vähene või ei kao sootuks?
    Uuema info valguses sai löögi minu kindlustunne dividendimaksete jätkumiseks. Apranga juht Rimantas Perveneckas rääkis hiljuti Äripäevas ilmunud intervjuus, kuidas ettevõte alustab tänavu oma ajaloo suurimat laienemist uute kaupluste avamise kujul ja suure tõenäosusega on vaja kasum pigem investeeringuteks kulutada, kui see aktsionäridele jagada. Apranga plaanib renoveerida või avada 35–40 poodi. Investeeringu väärtus on plaanide kohaselt suurusjärgus 25 miljonit eurot. Börsifirma juhi 2019. aasta kohta välja käidud numbrit peavad aktsiat katvad LHV analüütikud liiga kõrgeks ning olen nendega sama meelt. Ettevõtte puhaskasum on aastate jooksul paigal tammunud (v.a 2017. aasta) ning tulevikuprognoosides kasumlikkus kahaneb veelgi.
    Investeerimisraamatutes on kirjas, et heal dividendiettevõttel on täidetud kaks tingimust. Ettevõttel peab olema dividendipoliitika ning ette näidata ajalugu, kus on näha dividendide iga-aastane kasv. Aga kui lõin lahti Apranga pika dividendiajaloo, siis selgus, et aastatel 2010–2012 kasvas dividend igal aastal sendikese või paar, siis aga kahanes kaks aastat järjest. 2016 ja 2017 dividend suurenes ja 2018 jäi samaks, nagu oli 2017. aastal, ehk oli 0,17 senti aktsia kohta. Seega ei mingit iga-aastast dividendikasvu! Poliitikast rääkimata.
    Loodan leida parema dividendiaktsia
    Minu investeerimistees 2012. aastal aktsiaid ostes oli lõigata investeeringuga kasu Balti riikide elanike rikkuse kasvust rõivaste tarbimise kulutuste kaudu ning lisaboonusena tõin välja atraktiivse dividendi. Stabiilne käive, kahanevad marginaalid ja suured laienemisplaanid seavad dividendi stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse paraku üsna suure küsimärgi alla. Rääkimata aktsia enda suurest tõusupotentsiaalist. Jäid ju nii kolmanda kvartali kui ka käesoleva aasta jaanuari tulemused ootustele tunduvalt alla. Ja siinkohal kaovadki ära kõik minu varasemad argumendid aktsia hoidmiseks.

    Apranga ajalugu Toomase portfellis

    Toomas ostis 2012 aastal kokku 6000 aktsiat, keskmise hinnaga 1,98 eurot

    Alginvesteering 11320 eurot

    Toomas müüs 20. veebruaril 6000 Apranga aktsiat hinnaga 1,58 eurot tükk.

    Tehingutasu oli 9,48 ja kogutulu müügist 9470,52 eurot.

    Realiseeritud kahjum (ostu- ja müügihinna vahe) -1 863.63 ehk -16,44%

    Teenitud dividendid kokku 6414,33 (maksud maha arvestatud)

    Investeeringu kogutootlus 4564,85 eurot, ehk 40,3%

    Kuna olen pikaajaline investor, siis lühiajalised probleemid mind ei morjenda. Olen juba vahelduva eduga kaalunud Apranga aktsiate müüki viimased neli aastat. Tänaseks puudub mul veendumus, et pika aja jooksul võiks uute kaupluste juurdeehitamise najal käivet ja kasumit mulle kui investorile atraktiivses mahus kasvatada, kuna rõivatööstus on ülimalt konkurentsitihe ning järjest enam levib hoopis mugav ja soodne internetist tellimise trend. Jah, saurus võib veel palju aastaid elada, kuid see pole enam kepsakas marss, vaid hääbumiskurss. Usun, et suudan leida parema riski ja tulu suhtega dividendiaktsia.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.