Artikkel
  • Kuula

    Eero Sikka: kui töötaja ei võta tulemuste eest vastutust, on häda tihti juhis

    IInimesed õpivad kõige paremini siis, kui nad meenutavad ja reflekteerivad oma äsjast kogemust, kinnitab coach Eero Sikka oma kogemuse pinnalt. Foto: Raul Mee

    Coaching aitab inimesel leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis sobivad just talle kõige paremini. Ainult sellisel juhul vastutab tulemuste eest inimene ise. Kui anda juhina nõu, on vastutus jagatud.

    Michael Bungay Stanieri „Coaching’u harjumus“ keskendub küsimustele, suhtumistele ja harjumustele, mida on igal juhil vaja, et oma meeskonda jätkusuutlikult arendada. Raamat on väga praktiline töövahend eelkõige nendele juhtidele, kes tahavad anda vastutuse töötajatele ja selle kaudu avada nende tegelikku potentsiaali. Coach’ina kasutan iga päev ka ise mitut raamatus toodud tööriista.

    Sajandi menuk

    Coaching’u mõtteliidriks tituleeritud Stanieri „Coaching’u harjumus“ on üks müüduim coaching´ut käsitlev raamat sel sajandil. Selle eesmärk on teha lugejast mitte coach’i, vaid parem juht, st liider, kes on rohkem coach’i moodi. See eeldab aga uute harjumuste omandamist: küsida rohkem küsimusi, pidada vastu survele anda kiirelt nõu ning tormata olukordi lahendama. Kõige selle juurutamine nõuab kohalolu ja eneseteadlikkust ning valmisolekut uute harjumuste nimel vaeva näha.

    Raamat: "Coaching’u harjumus"

    Autor: Michael Bungay Stanier

    Lehekülgi: 248

    Kirjastus: Äripäev

    Loe näidislehekülgi siit.

    Stanieri humoorikas stiil on miksitud arvukate näidete, uuringute ja praktiliste sammudega, kuidas päriselt coach’ivat juhtimisstiili omandada. Mulle meeldib, et autor läheb pikema jututa asja juurde, mis sobib hästi kiire elutempoga juhtidele.

    Seitse fundamentaalset küsimust

    Ta toob välja seitse fundamentaalset coach’ivat küsimust, mida kasutada nii operatiivküsimuste puhul, üks ühele vestlustes kui ka arenguvestlusel.
    1. Millised teemad on sul hetkel laual? See küsimus on kõige kiirem ja lihtsam viis vestlust alustada. Kui on vaja õige pisut suunata, võib uurida käimasolevate projektide, inimestevaheliste suhete või takistavate käitumismallide kohta.
    2. Ja mis veel? Esimene vastus ei ole peaaegu kunagi ainus ega parim. „Ja mis veel?“ on lihtsaim viis leida uusi võimalusi ja minna sügavamale. Enamasti saab seda küsida 3–5 korda, enne kui inimene ütleb, et see on kõik. Kõige tähtsam on siin inimest päriselt kuulata.
    3. Mis on siin sinule päris katsumus? Keskenduda tuleb peamisele, mitte esimesele probleemile. Coaching´ul hüppab inimene tihti teemalt teemale ja see küsimus aitab liikuda tuumale lähemale.
    4. Mida sa päriselt tahad? See küsimus nõuab juhilt vaikusega harjumist. Vaikus loob võimaluse eneseteadlikkuse kasvuks ning uuteks taipamisteks. Siinjuures on oluline tähele panna inimese sõnakasutust. Tihti kuulen inimesi vastamas, et nad „peavad“ midagi tegema. Siis on hea sama küsimust uuesti küsida.
    5. Kuidas saan mina aidata? See on hea küsimus, kuna sunnib inimest oma ootust selgelt väljendama ning takistab coach’il oma lahendust välja pakkumast.
    6. Kui sa ütled sellele „jah“, millele sa siis „ei“ ütled? See küsimus aitab inimesel oma otsustele pühenduda. Steve Jobs on öelnud: „Selleks et öelda päevas ühele olulisele asjale „jah“, tuleb öelda teisele 20-le „ei“.“ Millistest koosolekutest ja suhetest loobud? Milliseid harjumusi pead muutma?
    7. Mis oli sulle siit kõige kasulikum või olulisem? See on võimas positiivne viis vestlust lõpetada. Inimesed õpivad kõige paremini siis, kui nad meenutavad ja reflekteerivad oma äsjast kogemust.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Toornafta hind jätkab aprilli tippudest taandumist
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.