Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja, ära looda Urve Palo peale!

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäev haarab sõna “toetus” kuuldes taas kaika järele: riik on ettevõtjad toetuste jagamisega niigi juba ära rikkunud.

    Äripäev võib kõlada küll liigagi ootuspäraselt, kui sõna “toetus” kuuldes jälle kaika järele haarab, aga ta teeb seda, võtke või jätke. Riigi ja muud toetused on kurjast – kes nende peal elama harjunud, ei see enam päris elus, kus toetusi selle ja teise nurga taga ei pakuta, oma nõu ja jõuga toime saa.
    Ettevõtlusminister Urve Palo lubas viimati, et valitsusel on tulnud jälle uus rahajagamise mõte. Aastateks 2018–2020 on riigil ettevõtjatele anda 5,6 miljonit ­eurot selleks, et need saaksid analüüsida, kui palju nende firmas automatiseerimine ja digiteerimine maksma läheb. Selle rahaga võib kohale kutsuda näiteks targad väljamaa mehed, kes ütlevad, mis seadmeid tarvis oleks, kust neid saaks, palju maksavad ja millal ära tasuvad. Kõlab iseenesest ju täitsa ettevõtjasõbralikult, aga kas ikka on?
    Riik segagu võimalikult vähe
    Tegelikult ei ole ju väga vahet, kas riik maksab kinni analüüsi, automaadid või nende paigaldamise protsessi, mõte jääb ikka samaks. Nii toimides teeb riik midagi, millega ettevõtja tegelikult ise hakkama saab ja peabki saama. Riigi ülesanne ei ole mitte siia ja sinna peotäie kaupa raha jagada – nagu just ametisolev valitsus eriti meelsasti teeb –, vaid luua ettevõtluseks sobivad tingimused, st sisuliselt ettevõtjat võimalikult vähe segada. Toetused ei ole kunagi olnud midagi, mida toimetus saaks kiita, ja need ei saa kiiduväärseks nüüdsegi valitsuse ajal. 
    Osa ettevõtjaid leiab, et kui Palo raha annab, tuleb kindlasti vastu võtta – viimati juhtub muidu, et äkki pole Palo enam varsti ametis või vahetub terve valitsus, ja mine tea, kas järgmine võimuliit enam nii lahke juhtub olema. Neile tuletame igaks juhuks meelde, et Palo võib meelt ka muuta: oli ju kord 20 miljonit, mille abiga pidi kiire internet viimsessegi metsatalusse jõudma, aga siis hakkas Palo SKAIS2 kartma, ja võttis raha tagasi. Tekkinud segadusel pole siiamaani ei otsa ega äärt. 
    Palol, ei saa salata, on raha jagada hulgi – palju rohkem, kui Äripäeva toimetus ühe sotsiaaldemokraadi (või ka keskerakondlase) käsu- ja kasutada annaks. Üksnes sellesama IKT-arenguprogrammi maht on 28 miljonit eurot. Selle peamine eesmärk on aastaks 2020 Eestisse tekitada 20 000 e-residendi ettevõtet – tööstuse automatiseerimisvõimaluste uurimisele ja auditeerimisele läheb vaid viiendik programmi summadest. 
    Mõttetu rahajagamine
    Viimati kritiseeris toimetus biometaanitoetusi, mida riik järgmisest aastast tahab jagada samas summas, kui läheb IKT ülesvuntsimise peale: 28 miljonit. Kurioossel kombel pole esialgu veel toetuse väärilisi ettevõtteid – aga nad on tekkimas, sest kuidas siis riigi raha ripakile jätta. Samuti pahandasime tasuta bussitranspordi laiendamise plaani peale – parem kaotage Tallinnast ära kui levitage üht halba mõtet terve riigi peale laiali. Tasuta bussisõidu obsessiooni all kannatab kõige raskemal kujul keskerakondlasest majandusminister Kadri Simson.
    Ametisoleva valitsuse repertuaari kõige kõrvulõhkuvam laul on aga muidugi see üürimajade oma, taas Urve Palo esituses. Selle programmi peale on minister lubanud magama panna lausa 60 miljonit eurot. Üürimajade programm on üks suuremaid mõttetute asjade peale laiali pudistatavatest summadest, millega riik turgu solgib ja ettevõtjaid rikub. 
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.