Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajakirjandusvabadus uues ohus

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Andmekaitsemääruse rakendusseadust pole tarvidust Eestis kangemaks teha, kui Euroopast tulnud määrus ette näeb, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Eesti põhiseaduskomisjoni otsus rääkida Euroopa andmekaitsemääruse rakendusseaduse tekstis senise avaliku huvi asemel ülekaalukast avalikust huvist on järjekordne samm ajakirjandusvabaduse pärssimise suunal, mis vähendab uuriva sisu loomise võimalusi.
    Äripäevale on arusaamatu, miks peaks Eestis kehtima rangemad reeglid, kui Euroopa andmekaitsemäärus tegelikult nõuab. Nii osutub peaaegu kogu inimese kohta käiv informatsioon delikaatseks – selle avaldamise või avaldamata jätmise üle otsustab inimene ise. Kui see on nii, siis peaks ajakirjandus igal konkreetsel juhul otsustama, kas selle või teise inimese tegude käsitlemine selle määratluse alla mahub või mitte ning kas peaks üldse sellise ajakirjandusliku sisu loomisega riskima.
    Ajakirjandus ei kajasta ühiskonnas mõjukate inimeste tegevusi mitte ajaviiteks või oma uudishimu rahuldamiseks. Avalik huvi ongi see, mida teenitakse. Missugune on sellisel juhul see ülekaalukas avaliku huvi, mis Eesti poliitikute meelest Eesti seadusruumis peaks kehtima, on defineerimata ja võib kujuneda pikkade ja kulukate kohtuprotsesside allikaks. 
    Inimesed, kellele nende tegevuse kajastamine ei meeldi, saavad väita, et avalikkusel võib tema tegevuse suhtes huvi olla, aga see pole ülekaalukas, ja siis järgnevad juriidilised vaidlused selle üle, kas on ülekaalukas huvi või ei ole. Kuna sellel mõistel pole juriidilist sisu – vähemasti esialgu ja vähemasti andmekaitsemääruse raamides –, kujuneks see eeldatavasti kohtupraktika käigus, mille jooksul ajakirjandusväljaanne peab hakkama tõestama, miks sellel või teisel juhtumil ikkagi on tegemist ülekaaluka avaliku huviga. Selle asemel võiksid väljaanded aga lihtsalt oma tööd teha ja avalikku huvi teenida. Ehk siis määruse euroopalik sõnastus oleks kohane ka meil.
    Järgmine kivi müüris
    Ajakirjandusväljaannete hirmud ei teki tühjalt kohalt. 2010. aasta märtsis koondas hirm suukorvistamise ees päevalehti avaldama valgeid esikaasi protestiks eelkõige Rein Langi nimega seostatava allikakaitseseaduse vastu. Tol korral häbimärgistasid juhtivad Reformierakonna poliitikud Andrus Ansip ja Jürgen Ligi väljaandeid: ise te suukorvistate ennast. Hoolimata väljaannete tugevast protestist kuulutas president Toomas Hendrik Ilves seaduse välja.
    Viimaste aastate kohtupraktika näitab, et ajakirjandusväljaandeid on süüdi mõistetud varasemast sagedamini. Äripäeval on omast kontost ette tuua kohtuvaidlus Eerik-Niiles Krossiga, kes hages lauseid, mida pole üldse avaldatud, ja võitis kohtus Äripäeva. Otseselt või kaudselt on see nn Langi seaduse mõju. 
    Jah, muidugi ei panda väljaandeid päevapealt kinni ning lood ju ilmuvad, nagu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants väljaannete protesti peale käsi laiutas. Andmekaitsemääruse rakendusseaduse tekst oleks lihtsalt järjekordne lüli meediavabaduse piiramise ahelas, mis iseloomustab ajakirjanduse poliitilist raamistamist Eestis.
    Ja muidugi ei meist veel Ungarit või Poolat. Ent ühiskond on liikumas suletuse poole, meediavabaduse seisukohalt kõigepealt. Kuni vaba ajakirjandus mingites vormides ikkagi eksisteerib, on igapidi mugavam pahandada, et see pole nii hea, kui ta olla võiks. Asjaliku kriitika eest oleme ikka tänulikud. Pressivabaduse tõelisest tähtsusest kiputakse aru saama alles siis, kui seda ei enam ei ole.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.