Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigifirmade erastamine – aitab jutust, teeme ära

    Riigifirmadest tuleb viia erakätesse nii palju kui võimalik ja jätta riigile vaid see, mis hädavajalik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Riigifirmade erastamine on habemega teema, millest on räägitud palju, kuid tehtud vähe. Ette on näidata Tallinna Sadama börsileminek möödunud aastal ning projekt Enefit Greeni erastamiseks, kuid järjekorras ootab veel hulk riigi omanduses ettevõtteid, mille erakätesse viimiseks ühtki konkreetset plaani pole. Eesti 200 on nüüd välja pakkunud oma kava riigiettevõtete erastamiseks ja Äripäevale on see sümpaatne.
    Sõltumata sellest, kui paljude valijate toetuse Eesti 200 poliitilise erakonnana saabuvatel riigikogu valimistel pälvib, väärib nende ettepanek riigifirmade erastamisest kindlasti uue valitsuse tähelepanu ning ärategemist.
    Eesti vajab selget teekaarti, millised riigifirmad millal, kui suures mahus ja mil viisil erastada. Paljudel Euroopa riikidel on kirja pandud strateegia, kuidas kapitalituru kaudu rahvusvahelises konkurentsis eeliseid luua ja riigi majanduskasvu toetada. Aeg oleks ka Eestil selline strateegia luua ning kirjutada sinna sisse ka konkreetne riigiettevõtete erastamise plaan.
    Algus on tehtud
    Eesti 200 on otsa lahti teinud ja pakkunud välja kava erastada kas osaliselt või täielikult suurem osa praegu riigi omanduses olevaid ettevõtteid. Täielikult riigile jääksid vaid Eesti Loots, Lennuliiklusteenindus, Lennujaam, Nordica ja Vedelkütusevaru agentuur, kuna need on kas strateegiliselt üliolulised või siis liiga väiksed ja spetsiifilist teenust osutavad, et erastamine oleks otstarbekas.
    Näiteks Eesti Teed ja Operaili võiks kava kohaselt erastada kohe ja täies ulatuses, kuna tegemist ei ole riigi jaoks põhitegevustega ning ka strateegiline tähtsus on väike. Elroni, Eesti Loto, Eesti Energia, Eleringi, Omniva ja Tallinna Linnatranspordi puhul tuleks alustada vähemusosaluse erastamisest ning mitu riigifirmat tuleks enne erastamisprotsessi restruktureerida. Loomulikult võib ja peabki konkreetsete ettevõtete ja riigi osaluse täpse suuruse üle vaidlema, kuid suund on selge – viia erakätesse nii palju kui võimalik ja jätta riigile vaid see, mis hädavajalik.
    Riik ei pea tegelema ettevõtlusega, sest sellega saavad eraomanikud palju paremini hakkama. Erakapital on rohkem motiveeritud tegelema innovatsiooni ja efektiivsusega, börsil noteerimine viib ettevõtte poliitikute kontrolli alt välja ning tagab juhtimise läbipaistvuse. Korruptsioonioht väheneb. Rääkimata vajalikust vitamiinisüstist, mida riigiettevõtete erastamine tooks uimasele ja väiksevõitu Tallinna börsile.
    Uue valitsuse lauale
    Riigiettevõtete osaluste müügist saadud rahaga saab aga ellu viia hulga investeeringuid – rajada taristuobjekte ning panustada haridusse, teadusesse ja sotsiaalteenustesse, et tagada Eesti konkurentsivõime kasv tulevikus. Eesti inimestele annab erastamine võimaluse omandada osalus olulisi teenuseid pakkuvates ettevõtetes, saada riigi edust osa, teenida dividenditulu ja kasvatada oma vara.
    Ei ole ühtki head põhjust, miks Eesti 200 poolt välja pakutud riigiettevõtete erastamise kava ei peaks jõudma kevadel ametisse astuva valitsuse lauale. Sõltumata sellest, millised poliitilised jõud valitsuse moodustavad. Kava ei pea realiseeruma täpselt kirja pandud kujul, kuid on kindlasti hea põhi, millele kapitalituru strateegia ehitamist alustada.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.