Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tark ühiskond näitab robotile rohelist tuld

    Mida enam nähakse tehnoloogia kasutegurit, seda väiksemaks jääb ka hirm masinate ees, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Äripäev leiab, et uusi tehnoloogiaid, tehisintellekti ja automatiseerimist ei maksa peljata. Vastupidi, meie haridussüsteem peab suutma koolitada avatud meelega inimesi, kes pole harjumuspäraste hoiakute lõksus, oskavad ja julgevad mõelda nii, et valdkonna areng tooks kaasa maksimaalse efektiivsuse, kasvataks ühiskonna nutikust ja jõukust.
    Näited toimivatest lahendustest pole ulme, neid leiab eri elualadel. Tallinnas vuravad Starshipi pakirobotid, Tartu on teatanud, et alustab robootikaettevõttega Milrem Robotics koostööd mehitamata roomiksõidukite kasutamiseks haldustöödes. Kõnest kirjaliku teksti moodustamine või artiklite kirjutamine ühetaoliste muutujate alusel koguneva teabe põhjal on vaid paar näidet, mida kasutab oma töös Äripäeva toimetus.
    Kartus tuleb ületada
    Innovatsiooni väärtustavates ettevõtetes on loodud töörühmad, mis uuel tehnoloogial põhinevaid võimalusi otsivad, neid testivad ja kasutavad. Peaksime juhte julgustama, innustades ja soodustades niisugust tegevust, samuti kogemuste jagamist teistele. Just see mõte jäi kõlama märtsi alguses Tallinnas aset leidnud kõrgetasemelisel North Star AI tehisintellekti konverentsil.
    Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu pärsib sageli hirm ise otsustava ja õppiva masina ees. See on inimlik, sest seostub eksistentsiaalse võitlusega võimu pärast maailmas. Jaanuaris avaldas Brookings Institution raporti, mille järgi on 36 miljoni ameeriklase töökohad ohus, ennekõike teeninduses, sest neid suudavad asendada robotid – 70 protsendi ulatuses nende tööülesannete täitmiseks on tehnoloogia juba olemas.
    Protsessi kiirendab majanduslangus, kui ettevõtted kulusid vähendavad. Seda, et 2008. aasta finantskriisist taastudes esialgu töökohti juurde ei loodud, põhjendati nimelt uue efektiivsema tehnoloogia kasutusele võtmisega majanduses.
    Niisugused uudised sisendavadki kartust, kuid ei tohi unustada, et hirmul on suured silmad. Teemaga seotud hoiakud peituvad sügaval ning ennekõike tuleks tegeleda nende ümberhindamisega. Suhtumine on muutunud seoses teadmiste kasvu ja levikuga ning just läbi praktiliste lahenduste, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu.
    Kui kasutegur – inimesele tüütute, aega nõudvate ja ka ohtlike tegevuste andmine masinale – on ilmne ja kardetud turvariskid ei osutu tõeks, kaovad aja jooksul ka hirmud. Töökohtade kadumine ei käi üleöö, aga inimestel tuleb sellega arvestada ja pidevalt uusi oskusi omandada.
    Ka Brookingsi raporti koostajad rõhutavad, et suhtlemisoskust ja emotsionaalset intelligentsust nõudvad töökohad ei kao nähtavas tulevikus kuhugi.
    Mõtteviisi muutus
    Üks eluline näide, millega saab illustreerida hoiakute muutust, puudutab isejuhtivaid sõidukeid. Isejuhtivate sõidukite suhtes valitseb sarnane turvalisuse hirm, nagu valitses autode aktiivsete ja passiivsete turvasüsteemide suhtes. Tunnetades, kui palju suurendavad liiklusohutust näiteks mitteblokeeruvad pidurid (ABS) ja elektrooniline stabiilsuskontroll, kaob ka võõristus anda juhtimine üle targale masinale.
    Näeme, et valdavalt seisavad autod kasutult linnaruumi raisates, ja see muudab mõtteviisi. Eestis teadlaste ja ettevõtjate ühishuvi koondavat Iseauto projekti juhtiv TalTechi insener Raivo Sell rääkis Äripäeva raadio saates „Globaalne pilk“, et tänased gümnasistid ja neist nooremad õpilased ei pea vajalikuks autot omada ja autot juhtida. Autos nähakse eeskätt liikumisvahendit. Pole juhus, et suured autotootjad, näiteks BMW ja Daimler, on teatanud ühisest mobiilsusteenuse arendamisest.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.