Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Gaasil on peale majanduslike ka muud huvid?

    Maagaasiseaduse eelnõus pakutud „präänik“ nõuetele vastavale ülekandevõrguettevõtjale teenida kuni 2020. aastani kõrgemat tootlust peaks igas majanduslikult mõtlevas investoris tekitama huvi osalust müüa, leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Tema sõnul paistavad Eesti Gaasil peale majandusliku mõtlemise olevat ka muud huvid.

    Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette mitu sõnumit gaasiturul toimuvast: esmalt teatas Eesti Gaas oma plaanist uurida koos Gasumiga gaasibörsi käivitamise mõttekust, seejärel saatis valitsus riigikogule arutamiseks maagaasiseaduse eelnõu, mille olulisimaks sätteks on nõue muuta ülekandevõrgu (edaspidi ÜV) ettevõtja omanikering 2015. aastaks sõltumatuks gaasimüüjatest. Eelnõu omakorda tõstatas poleemika nende nõuete mõjudest gaasi hinnale.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lähtus eelnõu esitamisel teiste Euroopa Liidu riikide kogemustest, kus reaalne gaasimüüjate vaheline konkurents on tekkinud. Liikmesriikides, kus ÜV omandilist eristamist ei ole läbi viidud, pole ka piisavat gaasimüüjate konkurentsi tekkinud ning hinnad sõltuvad suuresti domineerivast gaasimüüjast. Sellisele järeldusele on oma iga-aastastes energiaturgude toimivuse aruannetes jõudnud ka Euroopa Komisjon. Ühe-firma-gaasibörs ei ole sel juhul kindlasti lahenduseks.
    Maagaasi direktiivis ÜV omandilise eristamise kõrval toodud alternatiivsed võimalused (võrkudeta süsteemihalduri ja kontserni kuuluva nn sõltumatu ülekandevõrguettevõtja skeemid) ei taga tegelikus elus konkurentsi tugevdamist ÜV poolt. Juba direktiivi tegemise ajal oli selge, et eelistatuim variant on omandiline eristamine, kuid võimsa lobi tulemusel suruti direktiivi sisse ka eeltoodud alternatiivsed võimalused.
    Kui näiteks võrkudeta süsteemihaldur sõltub ülekandevõrgu investeeringute määramisel kontserni investeerimispoliitikast, kellele kuuluvad võrgud, ning kui kontsern ÜV arendamisel tegeleb projektidega siis, kui muudest asjadest aega üle jääb, siis on selge, et vajalikud ÜV-projektid võivadki jääda lõputult venima. On väga lihtne pugeda selliste põhjenduste taha: „Me ei ole saanud maaomanikelt heakskiitu ja detailplaneeringut kinnitatud.“
    Selliseid ÜV-projektide arengute pidurdumise näiteid on millegipärast tunduvalt rohkem riikides, kus omandilist eristamist läbi pole viidud. Samas on selliseid asju tõestada juriidiliselt peaaegu võimatu. Kui vaadata Eesti Gaasi senist investeerimispoliitikat võrkudes, võib selgelt näha, et valdav osa investeeringutest on läinud jaotusvõrkudesse (millega suurendatakse kliendibaasi ja müüki) ning suhteliselt väike osa on suunatud ÜV arendamiseks (millega võiks suureneda konkurents turul).
    Peamise vastuargumendina on Eesti Gaas välja toonud olulise hinnatõusu omandilise eristamise läbiviimisel. Hinnatõusu on hoopis oodata gaasivõrgu varade ümberhindamisest ja selle arvestamisest võrgutariifides, see toimuks lähiaegadel sõltumata omandilise eristamise protsessist. Varade ümberhindlusel on gaasivõrgu tariifidele palju suurem mõju kui on eelnõus pakutud ajutine täiendav tootlus.
    Eelnõus pakutud „präänik“ nõuetele vastavale ÜV-ettevõtjale teenida kuni 2020. aastani kõrgemat tootlust tekitaks igas majanduslikult mõtlevas investoris huvi osalust müüa: vara väärtus nõuetele vastavale omanikule on kõrgem ning endine omanik saaks tulu oma osaluse müümisel. Tundub aga, et lisaks majanduslikule mõtlemisele on omanikel ka muud huvid, miks nad ei soovi oma osalust võõrandada.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.