Artikkel

    Nii militaar- kui erasektoris peab hea plaan vastu esimese kontaktini reaalsusega

    Saatesarja „Soraineni sagedus“ saatejuhid Mario Sõrm (paremal) ja Kaupo Lepasepp (vasakul) ning saatekülaline kolonelleitnant Janno Märk saate salvestusel.Foto: Erakogu

    Vastupidiselt levinud kuvandile militaarvaldkonnast kui autoritaarse juhtimiskultuuri pesast on viimase kümnendi trendisõna militaarmaailmas hoopis disainjuhtimine, räägib kolonelleitnant Janno Märk saates „Soraineni sagedus“.

    See tähendab, et juhtimine ei toimu pelgalt käsklustena ülevalt alla, vaid luuakse tingimused diskussiooniks erinevate tasandite vahel: kui esialgne plaan ei ole täielikult rakendatav, annab alluv selle kohta ülespoole tagasisidet ning vajadusel defineeritakse probleem uuesti ja leitakse uus lahendus.
    Esmalt Iisraeli armees kasutusele võetud ja tänaseks üle terve NATO levinud disainjuhtimise planeerimismeetodi järgi tuleb selgeks mõelda neli asja:
    -olukord, kus me oleme praegu
    -olukord, kuhu tahame jõuda
    -mis on peamine takistav tegur ehk kõige olulisem probleem, mida oma piiratud ressurssidega lahendada (küsida tuleb, kas me lahendame õiget probleemi või lahendame probleemi õigesti) ning
    -kuidas seda probleemi adresseerida.
    Disainjuhtimine on hea näide sellest, et tsiviil- ja militaarjuhtimiskultuurid muutuvad järjest sarnasemaks ning üha rohkem võetakse vastastikku teineteiselt nippe üle. Ühesugune juhtimisstiil ei tööta igas olukorras ega läbi kõigi tasandite.
    „Juhi fundamentaalne ülesanne on ehitada üles usalduslik õhkkond. Seda ülesannet toetab teine oluline juhi roll – kaasamine,“ räägib kolonelleitnant. Kahjuks ei ole õpikureeglit, mis ütleks, kuidas usalduslikku õhkkonda luua saab. Iga juht peab oma personaalse juhtimisstiili ise välja kujundama oma isikuomaduste, kogemuste ja teadmiste najal. Sageli on abi mentorist ja eeskujudest. „Minu suur eeskuju oli näiteks 2004. aastal Iraanis USA tankipataljoni ülem oma suhtlemise ja inimeste juhtimise oskusega kombinatsioonis ülima kompetentsusega,“ lisas Märk.
    „Juhil võib olla küll grand masterplan, kuid kui alluvad näevad, et see plaan tegelikkuses ei toimi, siis peab tiimis oleme piisavalt usalduslik suhe, et selle kohta ausalt tagasisidet anda ilma tagajärgede pärast muretsemata. Kui militaarsektoris peab suurepärane plaan vastu kuni esimese kontaktini vaenlasega, siis erasektoris peab äriplaan vastu kuni esimese kohtumiseni turuga ning väga hierarhilise juhtimise korral juhtub nii, et äriplaani täidetakse valesti. Väga täpse ülesande andmise asemel tuleb selgitada hoopis eesmärki, miks midagi tehakse,“ tõi paralleeli erasektoriga Soraineni partner Kaupo Lepasepp.
    Erasektor saaks militaarvaldkonnast õppida ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid, mida on militaaris rakendatud juba üle 100 aasta. Igal juhtimistasandil on oma eripärad. Mida madalam tasand, seda rohkem käib elu standardprotseduuride järgi. Mida tasand ülespoole, seda rohkem jääb ruumi loovusele ja ideedele. Kuid ka sõduril peab olema võimalusi otsuste langetamiseks iseseisvalt. Ülesande täitmise viis tuleb jätta alluva enda otsustada, kuid selgelt peab sõnastama lõppeesmärgi, andma ressursid ja tagama, et alluvatel oleks piisav kompetents ülesande lahendamiseks. Alluvate eest või nendega koos asjade ära tegemine ei ole kindlasti hea juhi tunnus. Spetsialistist juhiks kasvades tuleb õppida lahti laskma vanast rollist ja hoiduda töö ära tegemisest alluvate eest.
    Eesti Vabariigi 103. aastapäeva kiiluvees arutlesid „Soraineni sageduse" saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp kolonelleitnant Janno Märkiga militaar- ja tsiviiljuhtimise erinevuste ja sarnasuste ning militaarjuhtimise oleviku ja tuleviku stsenaariumide üle.
    Kuula saadet siit:
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Auku kukkunud Neste peibutab mind võimaliku ostukohaga
Minu jälgimisnimekirjas oleva Neste 15protsendine kukkumine Helsingi börsil pani mind uurima, kas kätte jõudis kuulsa Soome kütusefirma lõpuagoonia või tekkis hoopis hea ostukoht.
Minu jälgimisnimekirjas oleva Neste 15protsendine kukkumine Helsingi börsil pani mind uurima, kas kätte jõudis kuulsa Soome kütusefirma lõpuagoonia või tekkis hoopis hea ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.