Artikkel

    Spordiõiguse spetsialist: tark sportlane hoiab oma lepingud korras

    Soraineni jurist Polina Tšernjak, juhtivpartner Kaupo Lepasepp, advokaat Mario Sõrm ja Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli rääkisid saates spordiõigusest.Foto: Erakogu

    Spordivaidluste hulk järjest kasvab ning targalt toimetab see sportlane, kes hoiab oma lepingud korras, rääkis Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen spordiõiguse spetsialist Polina Tšernjak. Näitena kokkulepetest, millele mõelda tasuks, toob ta sponsorlepingud, treenerilepingud ja mängija teise klubisse ülemineku lepingud.

    Praegusel olümpiakuul rääkisid spordiõigusest, sportlasi kaitsvatest lepingutest, spordivaidlustest, matchfixing'ust, puhtast spordist ja paljust muust „Soraineni sageduse“ saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp saatekülaliste Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli ja Soraineni juristi Polina Tšernjakiga.
    „Kui sportlane on edukas, võib juhtuda, et teenitakse väga suured summad. Kusjuures võit ei pruugi olla tasustatav ainult rahas, vaid kas näiteks auto või Rolexi kella vormis. Lepingus tuleb täpselt määratleda, kas näiteks treeneril või sponsoril on õigus saada osa mitte ainult rahasummast, vaid ka muudest hüvedest. Treeneriga sõlmitud lepingus tuleb tähelepanu pöörata hüvitiste ja boonuste tasumise korrale. Lepinguga tasub sätestada ka näiteks sportlase osalemine reklaamides. Seejuures tuleb arvestada, et spordialaliitudel võivad olla oma täiendavad reeglid, mida tuleb ka arvestada,“ soovitab Tšernjak, kuidas sportlane ennast lepinguga kaitsta saab.
    Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli sõnul on sport suur ja mitmetahuline valdkond. "Paljud probleemid lahendatakse üldjuhul spordisiseselt ehk distsiplinaarkorras, kuid järjest rohkem rakendatakse nii meil kui ka teistes riikides tavanorme ehk siis Eesti puhul karistusseadustikku, et valdkonda reguleerida ja täpsustada, mis on lubatud ja mis mitte. Näiteks dopingule kallutamise ja dopinguainete käitlemise norme on karistusseadustikus aja jooksul täpsustatud, kuid Eestis on siiski endiselt siin veel pikk maa minna. Mida täpsemad on normid, sh teadlikkus tagajärgedest, seda suuremat ennetuslikku mõju need omavad," kommenteeris Perli.
    Vaatamata sellele, et meedias saavad tippsportlaste dopinguskandaalid suurt tähelepanu, on doping tippspordis siiski vaid väike osa sellest, mis dopingumaastikul laiemalt aset leiab. „Oluliselt suurem, mahukam ja ka ühiskonnakahjulikum on see, mis toimub harrastusspordis, ka jõusaalides. Valdav arvamus on olnud, et see on igaühe enda asi, mis ta teeb ja sööb või joob. Naaberriikide kogemuse ja uuringute põhjal teeb aga murelikuks kaks asja. Esiteks – kust need ained (ravimid) pärit on, mida tarbitakse, ja mida need sisaldavad? Kas need on originaalid, mis toodetud terapeutilistel eesmärkidel, või järele tehtud ning tegelik koostis on teadmata?" toob Perli esimese probleemina esile ravimid ja nende teadmata koostise.
    Teine probleem on juhtivuurija sõnul kogustes, mida sisse süüakse. "Dopingu eesmärgil tarbitavad kogused ületavad sageli kümneid kordi meditsiinilistel põhjustel ettenähtu. Uurimused näitavad ka, et ainete tarbimise tagajärjeks on suurenenud suitsiidirisk, depressioon, perevägivald. Halvad mõjud on laiaulatuslikud ning haigekassa kaudu maksame me kõik selle ravi kinni. Kokkuvõttes on see suur risk rahvatervisele,“ hoiatas Remo Perli.
    Mida saatekülalised veel sportlasi kaitsvatest lepingutest ja spordivaidlustest rääkisid, saab lähemalt kuulata Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".
    Kuula saadet siit:
  • Hetkel kuum
Ütleme otse: platvormitöö maksustamisega pingutatakse üle, aga Bolt on takso
Euroopa Liidu väljapakutud plaan platvormimajanduse maksustamiseks kisub kraavi, kuid platvormid on sellele ise kaasa aidanud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa Liidu väljapakutud plaan platvormimajanduse maksustamiseks kisub kraavi, kuid platvormid on sellele ise kaasa aidanud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jonesi indeks ületas 40 000 punkti piiri
Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks kerkis ajaloos esimest korda üle 40 000 punkti taseme kui USA aktsiaturud jätkasid tõusu septembris saabuva baasintressi kärpe lootuses.
Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks kerkis ajaloos esimest korda üle 40 000 punkti taseme kui USA aktsiaturud jätkasid tõusu septembris saabuva baasintressi kärpe lootuses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: miks üritati tappa Slovakkia peaministrit
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Ehitustrust kasvatas võimsalt käivet ja kasumit
Kaido Somelari juhitav Ehitustrust kasvatas eelmisel aastal pea kolmandiku võrra käivet ja üle kolme korra kasumit.
Kaido Somelari juhitav Ehitustrust kasvatas eelmisel aastal pea kolmandiku võrra käivet ja üle kolme korra kasumit.