Artikkel

    Pangajuht: näeme, et ettevõtted elavad vana rasva pealt

    SEB juhatuse esimees Allan Parik ning ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas tõdevad, et ettevõtete puhvrid on just selle aasta teises pooles märgatavalt vähenema hakanud. Foto: Sigrid Hiis

    SEB juhatuse esimees Allan Parik ning ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas tõdevad, et kuigi Eesti ettevõtted on seni üllatavalt hästi hakkama saanud, siis on näha, et teatud sektorites elavad äriühingud juba mõnda aega vanade puhvrite pealt.

    Jalakas toob välja, et ettevõtete käekäik on selgelt väga otseses seoses sektoriga, kus tegutsetakse. “Sektorid, mis on seotud Skandinaavia nõudlusega, on selgelt viimased 18 kuud langustrendis olnud. Seal tegutsevad ka ettevõtted, kes on pidanud varasemalt kogutud reservide kallale minema,” räägib Jalakas.
    Parik kinnitab, et kui vaadata likviidsete vahendite hulka, siis ettevõtete vabade vahendite hulk on hakanud just selle aasta teises pooles vähenema, küll aga on eraisikute puhvrid vaatamata kõigele kasvutrendis.
    “Väljakutse eraisikute poolel on tegelikult see, et raha ei jagune majapidamiste vahel võrdselt. Kolme kuupalga suurune rahavaru on meie eraisikutest klientidel umbes 32 protsendil. Noortel on selline puhver vaid umbes veerandil meie aktiivsetel klientidel. Koguni 23 protsendil meie klientidest on enne järgmist palgapäeva kontol vaid 100 eurot, mis näitab selgelt, et teatud perede puhul on puhvrid väga kokku kuivanud. Ebavõrdsus on suur, “ tunnistab pangajuht.
    Parik ja Jalakas on ühel meelel, et järgmise aasta esimene pool tõotab tulla keerulisem ning majanduse aktiviseerumist hetkel ei nähta. “Eestil avatud majandusena läheb täpselt nii hästi kui meie põhilistel ekspordipartneritel - nendeks on Põhjala riigid. Sealt vaatab paraku vastu Soomele 0,5 protsenti majanduskasvu ja Rootsile -0,4 ehk siis olulist kasvu ei paista,” tõdeb Jalakas.
    Lisaks on saates juttu hoiustest, meie käekäigust võrreldes lõunanaabritega ning riigi rollist ettevõtluse toetamisel.
    Saadet juhib Sigrid Hiis.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.