Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiasäästlikke kodusid rajab perefirma

    Ühe pere ehk ühe pere ettevõtte lugu – nõnda võib iseloomustada tänaseks juba pea kolm aastakümmet tegutsenud ehitusfirmat Varpo Grupp, kus üheskoos seisavad Eesti energiasäästlikumate kodude ning tuleviku eest isa ja kaks poega.

    Kui öeldakse, et vastutustunne saab alguse kodust, siis siinkohal võib seda võtta sõna-sõnalt, sest Varpo Grupp OÜ on võtnud oma südameasjaks muuta koduse Eestimaa vanemad kortermajad senisest energiasäästlikumaks – ning teha seda nii, et majade elanikud tunnetavad kokkuhoidu juba järgmise kütte- või elektriarve saabudes.
    Isa Indrek ning pojad Aron ja Ermo teevad tööd selle nimel, et ka vanemad kortermajad oleksid senisest mugavamad ning ühtlasi energiasäästlikumadFoto: Varpo Grupp OÜ
    Tegemist on 1992. aastal alguse saanud pereettevõttega, kus lisaks isa Indrekule kaks poega – Aron ja Ermo – ajavad küll pereettevõttes igaüks oma asja, kuid on samas ühise eesmärgi eest väljas. “Meie jaoks on oluline, et samal ajal, kui muretseme laia maailma pärast, oleme ka kursis, mis toimub siinsamas, meie kodumaal, kus elavad meie kaasmaalased,” kinnitab Aron Pihtjõe.
    “Eestis on praegu veel hulgaliselt renoveerimist vajavaid vanu kortermaju. Meil kaks valikut – kas need lammutada või kaasajastada ning muuta tulevikumajadeks. Majadeks, mis on senisest energiatõhusamad, tasakaalustatud ventilatsiooniga, kus on võimalik taaskasutada seni õhku haihtunud soojust – ning vähendada samal ajal igakuiseid püsikulusid,“ ütleb Aron Pihtjõe, kelle soov on parendada meie inimeste elamistingimusi.

    Tulevikumaja – mida see endast kujutab?

    Kortermaja renoveerimine on meie kõigi jaoks hoomatav vajadus, mis ka silmale nähtav – uued aknad ja fassaad, aga millal saab majast tulevikumaja?
    Tulevikumaja tähendab seda, et renoveerimise käigus saab uue kuue maja ise, katusele paigaldatakse päikesepaneelid, luuakse tasakaalustatud ventilatsioonisüsteem ning tingimused, kus kütet ja energiat lihtsalt niisama raisku minna ei lasta – majast väljuva soojusa püüab soojusvaheti kinni ning suunab taastootmisse. Tulevikumaja südameks on ventilatsiooni-küttesüsteem, kus võrreldes varasemaga, kus küte ja ventilatsioon toimisid paralleelselt, on nüüd toimimine sümbioosis ning üksteist toetav.
    “Tulevikumaja on üles ehitatud nõnda, et iga korteriomanik saab seadistada oma soojus- ja energiatarbimise enda järgi. Nõnda on võimalik reguleerida korteris tarbitavat soojust, hoides kokku raha ja energiat. Ventilatsioonisüsteemi puhul on näiteks võimalik sättida korteris asuv ventilatsiooniklapp kinni-lahti liikuma kas siis kellaajaliselt või kaugjuhtimisel nõnda, et soovitud ajal oleks kodus värske õhk,“ selgitab Aron.
    Tema sõnul on eesmärgiks luua kortermaja, mille elanikud saavad juba täna elada esteetiliselt nägusas kodus, kus on alati piisavalt soe, kuid samas mitte lämbe, ning seda kõike lubadusega, et igakuised kulutused vähenevad.
    Kindlasti on oluline, et rahaline sääst oleks tuntav kohe – mitte kauges tulevikus. Kui näiteks kütte hind tõuseb ka tulevikus keskmiselt 6% aastas, on seda teades lihtne prognoosida, kui palju võidab üks kortermaja ning selle elanikud, kui nende küttekulu väheneb pärast renoveerimist. Sama kehtib ka elektri puhul.
    “Juba järgmisel kuul pärast renoveerimise lõppemist peaks olema kulude vähenemine märgatav. Nõnda on peagi võimalik arvestada, kui suur võiks olla kulude kokkuhoid nii kortermajale kui ka elanikele individuaalselt,“ tõdeb Aron Pihtjõe.

    Hoia oma kortermaja kuludel silm peal

    Nii alles tulevikumaja planeerivate kui ka juba selles elavate inimeste jaoks on oluline teada, kui palju küttele ja elektrile igakuiselt kulutatakse ning kui palju on siis tegelikult võimalik kokku hoida.
    Siinkohal tuleb appi kaugjuhtimisel monitooringusüsteem, mille kaudu on võimalik ööpäev läbi näha kortermaja energia ja sooja tarbimist. Uudset monitooringusüsteemi kasutab praegu kolm kortermaja ning mugavaks teeb süsteemi eelkõige see, et ka korteriühistul endal on võimalik selle kaudu oma kuludel silm peal hoida ning saada teada, kui palju energiat süsteem toodab.
    Kaugmonitooringu kasutamine annab ühtlasi võimaluse koostada elanikele arveid senisest detailsemal kujul: näiteks on monitooringsüsteemi abil võimalik eristada, kui palju energiat tarbitakse kortermajas sooja vee saamiseks ning nii on võimalik jagada see osa elektriarvest suvisel ajal vaid nende vahel, kes ka reaalselt energiat tarbivad. Monitooringusüsteemile pääseb ligi nii arvuti kui ka telefoni kaudu ning süsteemi sisenemiseks on korteriühistu liikmetel tarvis teada vaid koodi.
    Süsteemiga liitudes on tarvis sisestada algandmetena esmalt kortermaja kaugkütte Mw/h ja elektrikulu Mw/h ning seejärel on võimalik jooksvalt jälgida hoone energiatarbimist ning võrrelda ühtlasi andmeid eelmise kuu tarbimisega.
    Korteriühistud saavad nii hoida silma peal igakuistel püsikuludel ning süsteemi eesmärk on pakkuda väikeste säästunippide abiga kortermaja elanikele kokkuhoiuvõimalusi.
    “Tundes põhjamaiseid ilmastikuolusid, on meie eesmärk panna need teadmised tööle ja muuta Eesti kodud mugavaks, soojaks ning elanikele säästlikumaks. Sellest lähtudes on ka heatcatcher’id toodetud ja meie süsteem välja töötatud – just kodumaa kliimat ning meie elanike mugavusi arvestades,“ tõdeb Aron Pihtjõe.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: kell kuus tuled tööle, kell kaheksa hakkab palk jooksma Nädala ülevaade juhile, ettevõtjale ja investorile
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luteri kirik ootab juba 12 aastat luba Tallinna kõrgeima büroo ehitamiseks
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.