Artikkel
  • Saarmas 30: Eesti kogenuim pesumaja peseb kiirematel päevadel 34 tonni pesu

    Ligi 100 aastat on Tallinna kesklinnas, aadressil Magasini 20, tegutsenud pesumaja. Viimased 30 aastat on pesumajas toimetanud AS Saarmas, mille töötajad pesevad, kuivatavad ja triigivad kiirematel päevadel 34 tonni voodiriideid ja käterätte.

    „Saarmas on mulle justkui oma lapsuke, kellega koos oleme üle elanud nii kehvemaid kui ka paremaid aegu,” ütleb pesumaja asutaja ja omanik Eve Koppel. Kehvemad ajad olid näiteks eelmine aasta ja tänavune talv, kui nende suurklient, laevafirma Tallink oli sunnitud koroonaviiruse tõttu laevaliikluse seisma panema. Tänaseks on taastunud umbes 50% töömahust ehk sel suvel on päevas käideldud keskmiselt 19 tonni pesu.
    AS Saarmas alustas tööd 31. jaanuaril 1991, kasvades välja tootmiskoondisest Kiir. „Algselt töötasime väikeettevõttena Kiire alluvuses, kuid pidime oma kasumist nendega hakkama jagama ning see ei meeldinud meile. Asutasime uue ettevõtte, millele otsisime mõne veelinnu või -loomaga seotud nime. Mõte oli panna nimeks Luik, ent see nimi oli juba kasutuses. Ja nii sündiski Saarmas,” meenutab Koppel. „Ega tollal polnud lihtne firmat asutada – ei olnud nii, et klõbistad arvutis ja kahe minutiga on ettevõte loodud! See võttis ikka kuid, pidime läbima nimekomisjoni, allkirjastama notari juures pabereid jne.”
    Saarmas alustas tegevust samas majas, kus alates 3. novembrist 1924. aastast oli tegutsenud nende eelkäija, esimene Tallinna linna aurupesumaja. See oli linna poolt kunagise Tallinna kõige suurema ehk Härjapea jõe äärde ehitatud hoone, kusjuures jõgi suunati 1937. aastal kanalisatsioonitorusse. Tänaseks on selles pesumajas ligi 100 aastat pestud pesu peaaegu katkestusteta, erandiks vaid sõda ja pesumaja ümberehitused. Juba asutamisel oli pesumaja suurim ja eesrindlikuim kogu Baltikumis.
    Oluline on teha tööd ja mitte muutuda liiga ahneks
    „Ettevõttega alustades oli meil veidi raha kogutud ning saime seadmed enampakkumise teel välja osta. Mõned aastad hiljem ostsime välja ka hoone,” ütleb Koppel. „Aastad ei ole olnud vennad, aga oleme kunagi vastu pidanud. Kasuks on tulnud kindlasti see, et oleme suured kogujad, näiteks esimesed aastad ei võtnud me dividende välja, vaid kasutasime raha ainult investeerimiseks. Ja laenusid pole me ka võtnud, seegi on aidanud keerulised ajad üle elada. Võlg on võõra oma ning lisaks tähendab laen ju suuri intresse. Kõige olulisem on teha tööd ja mitte muutuda liiga ahneks.”
    Headel aegadel ehk umbes kolm aastat tagasi oli Saarmases tööl 191 inimest, kellest tänaseks on alles 61. „Miks nii? Esiteks vähenes ju töö hulk, käisime vahepeal vaid mõned päevad nädalas tööl, kuigi harilikult oleme valmis töötama 7 päeva nädalas 365 päeva aastas. Täna võiksime juba mõne inimese lisaks võtta, sest meil poole rohkem tööd võrreldes eelmise aastaga, ent töötajaid pole kuskilt võtta! Tundub, et suviti nauditakse Töötukassa toetusi ning ei soovita sugugi tööle tulla,” kõneleb Koppel.
    Kõik need 30 aastat on Saarmas olnud spetsialiseerunud majutusasutuste ja laevade voodipesude ning käterättide pesemisele. „Pigem teha ühte asja korralikult kui 10 asja korraga ja poolikult. Lisaks ma ei kannata raha kantimist siia-sinna ja kolmandasse kohta, see pole meie rida. Ja kui lähebki kehvasti, sest munad on liiga ühes korvis olnud, siis saatuse vastu ei saa. Meie töömaht ju ongi tegelikult drastiliselt vähenenud, ent täna oleme õnnelikud, et meil on üldse tööd teha!”
    Tallinna Linna Aurupesumaja 1930. aastatel, praegu asub samas kohas AS Saarmas pesumaja
    Töö pesumajas pole meelakkumine
    Koppel nendib, et töö pesumajas on raske ning pole kaugeltki meelakkumine, kuigi neil kaasaegne masinapark, näiteks käib automaatselt ka voodiriiete kokkuvoltimine. „Töö käib nii, et saabub hotelli või laeva musta pesu laar. Eraldi sorteeritakse tekikotid, padjapüürid, käterätid ja linad, samuti pestakse need eraldi ning triigitakse. Aga ruumides on ikkagi palav ning töö pole füüsiliselt lihtne. Ent võrreldes sellega, kui mina siia esimest korda tulin, on muutused meeletud.”
    Eve Koppel sattus Magasini tänava pesumajja tööle tegelikult juba 1970. aastatel. Ta oli Tallinna linnavalitsuse teenindusosakonna ökonomist, kusjuures olles õppinud tegelikult tööstuse juhtimist, mitte teenindust. Ent ühel hetkel toimus koondamine. „Linnavalitsuse alla kuulus ka pesumaja ning mind kutsuti sinna ametiühingu esimeheks. Seejärel sain tsehhijuhatajaks ning edasi juba tegime nõukogude liidu lagunedes oma ettevõtte.”
    Ta meenutab, kuidas pesuköök oli toona täis 100-kilogrammiseid auravaid masinaid ning põrandad olid kaetud veega. Inimesed töötasid suurte põllede ja kummikutes, märg tilkuv pesu tõsteti käsitsi kuivatisse ning tuli ka käsitsi kokku panna. Talvel oli nii palju auru, et aknad ei paistnud puuduliku ventilatsiooni tõttu läbigi. „See kõik on tundmatuseni muutunud. Esmalt ostsin Rootsist kasutatud masinaid, sest need olid hinnalt soodsad. Aga siis avanesid piirid, sai hakata messidel käima ning igasuguste erinevate seadmetega tutvutud. Tahtsin parimat ning ostsin uhiuued pesumaailma RollsRoyceks peetavad Kannikiser seadmed, millega olime Baltikumis esimesed. Ma ei ole pidanud kahetsema.”
    Saarmas AS panustab oma kvaliteeti palju, tegutsedes kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 alusel. Aastal 2017 võeti pesupesemisel kasutusele firma Ecolab kaasaegne madalatemperatuurne pesupesemissüsteem OxyGuard 40. Uues süsteemis toimub pesemine temperatuuril kuni 40 kraadi juures, kasutatavad kemikaalid ja kogu protsess omavad ainsana Euroopas EU Ecolabel sertifikaati. Tänu sellele süsteemile vähenesid ettevõtte energia- ja veearved märkimisväärselt ning selle võrra ka heitmed ümbritsevasse keskkonda.
Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Keskpankurid ajasid USA aktsiad tippudelt taanduma
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Tavid: USA valitsuse võlamull on just praegu meie silme ees lõhkemas
USA valitsus on praegusel kursil selgelt liikumas hävitava võlaspiraali poole, millel saavad olema finantssektorile, pensionifondidele, pankadele ja kogu maailma majandusele väga tõsised tagajärjed.
USA valitsus on praegusel kursil selgelt liikumas hävitava võlaspiraali poole, millel saavad olema finantssektorile, pensionifondidele, pankadele ja kogu maailma majandusele väga tõsised tagajärjed.