Artikkel
  • Kuula

    Eesti juhid on hästi varustatud selleks, et hübriidtöö omaks võtta

    Microsofti Baltikumi regioonijuhi Vaida Sapole.Foto: Kestutis Vanagas

    Ajendatuna ideest aidata otsuste langetajatel kiiremini ühiskonna digipöördega edasi liikuda, esitles Microsoft digitaalse tuleviku indeksi uuringut. Indeks näitab 16 Euroopa riigi, sealhulgas Eesti digitaliseerituse taset. Lisaks riigi digitaliseerituse praegusele tasemele tuvastatakse selles kõige edukamad valdkonnad, kuid ka valdkonnad, millele tuleb keskenduda, et kiirendada digipöörde protsessi ja realiseerida sellel alal riigi kogu potentsiaali.

    Rääkisime Microsofti Baltikumi regioonijuhi Vaida Sapolega sellest, millistes valdkondades on Eesti saavutanud parimaid tulemusi ja kus on kõige rohkem arenguruumi.

    Miks on see uuring Eesti jaoks oluline?

    See uuring on oluline, sest see näitab digitaliseerituse hetkeseisu Eestis – seda konkreetselt digiettevõtluse, digivalitsuse ja avaliku sektori, digitaristu, digisektori ja inimkapitali valdkonnas. Lisaks aitab see meil mõista Eesti digitaliseerituse taset ja võrrelda seda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tasemega, aga ka digiriikide eestvedajad, nagu Soome, Rootsi ja Taani. Eesmärk on teada, kus me oleme praegu, kuid ka tuvastada valdkondi, kus oleks võimalik paremuse suunas liikuda.
    Eestit peetakse avalike teenuste digitaliseerimises üheks maailma liidriks. Siiski, on veel arenguruumi haridussüsteemi digitaliseerimises, investeerida tuleks tehnoloogiatalentidesse ja parandada ühenduvust, et kiirendada riigi digiteekonda.
    Küsimus on nüüd selles, kuidas me saame ühiskonda toetada, üksteiselt õppida ja digiarengut kiirendada. Tõsiasi on see, et digitaalselt arenenumad riigid on osutunud rohelisemateks, rikkamateks, uuenduslikumateks ja konkurentsivõimelisemateks.

    Kuidas hoida eksperte?

    Eestis on palju talente ja kõrgel tasemel digioskusi. Siiski on vaja pidevalt investeerida tehnoloogiatalentidesse ja -haridusse. Oskuste arendamisel on kõige tugevam seos kõrgemate palkade, suurema tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse meetmetega, seega edasised investeeringud sellel alal toovad olulisi dividende. Uute oskuste omandamise võimaldamine on üks peamisi viise talentide hoidmiseks, sest tänapäeval valivad talendid töötamiseks ettevõtteid, mis investeerivad nende arengusse. Oluline on tagada, et talendid jääksid riiki, luues hästi tasustatud töökohti ja parandades IT-spetsialistide, aga ka ettevõtjate võimalusi. Eesti ettevõtlustalent peegeldub ka Eesti idufirmade arvus, mis on teiste riikidega võrreldes suurem.

    Kuidas teeb Microsoft koostööd idufirmadega?

    Eesti idufirmad saavad kasutada meie Microsoft for Startups Founders Hub‘i kaudu pakutavat tuge, mis ühendab tehnoloogia, ekspertide juhendamise ja muu toetuse, mida nad vajavad oma arengu järgmisesse etappi jõudmiseks. Meie platvorm võimaldab Microsofti tingimustele vastavatel alustavatel idufirmadel saada tasuta Azure'i laene kuni 150 000 dollari väärtuses, kasutada tasuta juurdepääsu arendus- ja tootlikkuse tööriistadele, saada mentorlustoetust ärijuhtidelt ja tehnoloogiaekspertidelt ning ka eripakkumisi Microsofti partneritelt.
    Eesti idufirmadel on suur uuenduslik potentsiaal ja me tahame seda digiarengut Eestis jätkuvalt edendada. Skype oli näiteks üks esimesi Eesti idufirmasid, mis võeti ülemaailmselt omaks. Sellest ajast alates on valdkond kiiresti arenenud – kõik need uued ettevõtted saavad kasu meie lahendustest, mis on nende toetamiseks loodud.

    Kui palju panustab IKT-sektor kodumaisesse majandusse?

    Eesti tehnoloogiaettevõtted on majanduse jaoks äärmiselt olulised. IKT-sektor annab suure panuse SKP-sse ja lisab hoogu digiarengule, kuna tehnoloogiaettevõtetel on juhtroll digivahendite kasutuselevõtmisel ja äriprotsesside uuendamisel.
    Riik on õigel teel. Viimase kahe aasta jooksul on digitaalne kasv kiirenenud, näiteks suhtlevad kodanikud avaliku sektori institutsioonidega üha enam digitehnoloogia kaudu. Edasiseks arenguks oleks vaja suuremat hulka erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse. Ka hariduses oleme veidi maha jäänud. Me peame rohkematele õpetajatele andma edasi oskusi, mis on vajalikud e-õppe õppekavasse integreerimiseks. Hea eeskuju, millest me saame õppida, on Sloveenia, kus haridussüsteemi digitaliseerimine on väga hästi arenenud.

    Eesti üldine digiarengu tase on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisest kõrgem. Sellegipoolest on digitaliseerimist võimalik veelgi kiirendada. Kuidas?

    Iga ettevõte on muutumas tehnoloogiaettevõtteks, sest digiuuendused kujundavad tänapäeval terveid tööstusharusid. Digipööre on ajendatud andmetest, üldisest juurdepääsust pilvandmetöötlusele ja kõrgtehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekt, potentsiaalist. Kõige edukamad on need ettevõtted, mis suudavad paremini kasutusele võtta digitehnoloogiat, näiteks pilve, esemevõrku ja tehisintellekti. Eestis on pilveteenuste kasutamine kõrgel tasemel. Selleks, et kiirendada digipööret ja jääda Euroopa riikidega konkurentsivõimeliseks, peame investeerima IT-spetsialistidesse ja nende pidevasse arengusse.
    Hea näide sammu võrra edasi astumisest on Eesti valitsuse lahendus nimega Bürokratt, mis ei muuda mitte ainult seda, kuidas kodanikud suhtlevad avalike asutuste ja ametivõimudega, vaid kogu avalike teenuste saamise kogemust kogu elutsükli jooksul. Bürokratt on maailma esimene tehisintellektil põhinev avalike teenuste virtuaalne assistent, mis seab kodanikele uue standardi. Tegemist on häälepõhise virtuaalsete assistentide võrgustikuga, mis on omavahel ühendatud ja võimaldab seega suhelda erinevate valitsusasutustega ühe kanali kaudu.

    Millised on digiteerimise prioriteedid?

    Prioriteet on tugeva, jätkusuutliku ja kaasava majanduse loomine. Tõsiasi on see, et digitaalselt arenenumates riikides on kõrgemal tasemel innovatsioon ja tootlikkus, mis muudab need spetsialistide jaoks atraktiivsemateks. Kõige edukamad on need ettevõtted, mis suudavad paremini integreerida digitehnoloogiat – näiteks pilve, esemevõrku ja tehisintellekti – kogu oma organisatsioonis. Olemasolevad IKT-spetsialistid, kellel on kõige uuemad oskused, et tõhusalt kasutada ja rakendada arenenud tehnoloogiaid vajalikus mastaabis, on võtmetähtsusega, et võimaldada ettevõtetel kiirendada oma digipööret ja olla konkurentsivõimelisemad. Meie indeks näitab, et Eesti ettevõtete hulgas on tehnoloogiatalendid ebaühtlaselt jaotunud: IKT-spetsialistide osakaal tööjõus on üldiselt kõrge, kuid IT-spetsialiste tööle võtvate ettevõtete osakaal on madalam. Selle lõhe kõrvaldamine, julgustades rohkemaid ettevõtteid investeerima tehnikaspetsialistidesse või tellima vajalikke tööülesandeid pädevatelt partneritelt, peaks avama digiteerimise potentsiaali.
    Riigis on digiteerimine üldiselt üks peamisi teemasid. Digilahendused võimaldavad inimestele juurdepääsu kiirematele ja tõhusamatele avalikele teenustele. Me teeme koostööd oma partneritega, et pakkuda nutikaid ja aega säästvaid lahendusi, mis parandavad teenuse kvaliteeti ja kodanike kogemuste taset.

    Me võtame üha enam omaks hübriidtööd. Kuidas muutub juhi roll, arvestades erinevat ärimudelit?

    Usun, et edukad juhid inspireerivad oma meeskonda oma isikuomaduste, teadmiste ja aususega. Hübriidne tööviis eeldab teatavat eraldatust meeskonnast, mistõttu muutuvad empaatia ja võime mõista teiste vajadusi edukate meeskondade loomisel olulisteks omadusteks.
    Ma tõesti huvitun inimestest ja naudin suhtlemist erinevate isiksustega. Ma hoolin meeskonna kasvust ja arengust, sest on rõõmustav näha, kuidas meeskonnaliikmed õpivad uusi asju, kasvavad sinu silme ees, võtavad rohkem vastutust või tõusevad ametiredelil. Hübriidkeskkonnas on keeruline ülesanne olla hea juht, kuid vastastikuse austuse ja avatud suhtlemise korral on see vägagi hästi saavutatav. Meie kõigi jaoks on oluline tasakaalustada oma tootlikkust ja heaolu. Meie Microsoft Viva on töötajate kogemusplatvorm, mis pakub soovitusi, mille abil saame olla parimas vormis tööl, kuid ka puhates ja vaba aega nautides.

    Kuidas aitab Microsoft kaasa kiirendatud digipöördele Eesti ühiskonnas?

    Microsoft on Eestis tegutsenud peaaegu 20 aastat. Selle aja jooksul oleme ellu viinud arvukalt edukaid projekte. Me jätkame koostööd oma partnerökosüsteemiga, et tõsta teadlikkust äritegevusega seotud digipöörde olulisusest ja olla usaldusväärne partner digipöörde alal, eesmärgiga kiirendada kohalikku innovatsiooni ja arengut, nii erasektori ettevõtete kui ka avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide jaoks.
    Oluline algatus, mis toetab ühiskonnas arengu kiirendamist, on meie digioskuste algatus, mis on võimaldanud enam kui 19 000 inimesel Eestis omandada digioskusi tasuta kursuste abil platvormidel LinkedIn Learning, Microsoft Learning ja GitHub Learning Lab.
    Oleme alustanud koostööd Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga tehisintellekti lahenduse loomisel, mis aitab kõnepuuetega lapsi. See lahendus võimaldab robotmänguasjal aru saada, mida lapsed räägivad. Lapsed reageerivad teraapiale palju paremini, kui nad saavad rääkida robotiga, mitte päris inimesega, kuigi arstid on siiski kogu aeg kohal.
    Samuti oleme täiel määral kaasatud koostöös Eesti valitsusega Bürokratt-lahenduse loomisesse. Need on kõik põnevad projektid ja ma usun, et see on alles pika ja eduka koostöö algus.

    Kuidas kujutate ette tuleviku Eestit?

    Eestil on tugev potentsiaal ja kõik eeldused, et saada Euroopa digitaalseks keskuseks ning rajada oma majandusareng innovatsioonile ja kaasaegsetele tehnoloogiatele, näiteks tehisintellektile. Tehisintellekt on tehnoloogia, mis määratleb meie ajastut ja võib teha palju inimeste, tööstuse ja ühiskonna heaks ning selle rakendusvõimalused on lugematud. Tehnoloogia jõud seisneb väljakutsete lahendamises ning Eesti on õigel teel, et kasutada tehnoloogiat majandusliku ja sotsiaalse arengu kiirendamiseks ning saada rikkamaks, rohelisemaks, uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks riigiks, kus inimesed elavad paremat elu.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.