Artikkel
  • Kuula

    Viru Keskus: suuremad rohetulemused asuvad tarbijakäitumise muutustes

    Viru Keskuse haldusjuht Margus Kolumbus on kirglik harrastuskalamees. Aastate jooksul on ta pidanud tunnistama looduses mõtlemapanevaid muutusi. Margus koos Viru Keskuse tuumikuga liitus Rohetiigri Akadeemiaga, et saada jätkusuutliku mõtteviisi eestvedajaks kaubanduses.

    “Kui veel 2000ndate alguses pidi Põhjamaades merejää sulamist ootama aprillikuuni, siis nüüd saab jäävabalt kalastada pea aasta ringi,” räägib Margus Kolumbus, Viru Keskuse haldusjuht. Püüdjale võib see näida suurepärane, kuid veekeskkonna ja kalade jaoks on olukord katastroofiline. Kohalike kalade liigirikkus kannatab kliimamuutuse, invasiivsete võõrliikide ning halbade elu- ja paljunemistingimuste käes. “See on minu vahetu kokkupuude kliimamuutusega. On ilmselge, et selliseid protsesse ei saa ega tohi eirata. Tuleb otsida võimalusi, kuidas neid pidurdada ja olukorda parandada,” ütleb Kolumbus. Rohetiigri Akadeemiasse jõudis Viru Keskuse meeskond kindla eesmärgiga senist jätkusuutlikkuse ambitsiooni veelgi kasvatada.

    Põhjalik eeltöö

    Viru Keskus liitus sihtasutus Rohetiigri koostööleppega ja Rohetiigri Akadeemiaga, sest olime Viru Keskuse uues strateegias fikseerinud jätkusuutlikkuse kui ühe meie baasväärtustest. Näeme, et uue põlvkonna tarbija eeldab nii ettevõtetelt kui ka brändidelt hoolimist meie loodusliku ning sotsiaalse elukeskkonna säilimisest. Olukorra teeb mitmekihilisemaks „rohepesu“ kasutamine, mis on eriti levinud moebrändide sektoris. Aga kuna komplekssed väljakutsed meile meeldivad, siis tundus Rohetiigri Akadeemia just hea vorm saada valdkonnast meeskonnale lisateadmisi ja hea ühine stardipunkt edasisteks tegevusteks.
    Rohetiigri Akadeemiaga liitus lõviosa Viru Keskuse väikesest tiimist – keskuse tegevjuht Gertti Kogermann, keskuse haldusdirektor Margus Kolumbus, keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru, keskuse büroojuht Epp Näpp ning üürisuhete juht Rene Tamberg.
    Akadeemias ei alustatud nullist, sest Viru Keskus on juba aastaid investeerinud hoone keskkonna jalajälje vähendamisse ja energiatarbimise efektiivsemaks muutmisse. Seniseid püüdlusi ilmestab keskusele 2022. aastal juba kolmandat korda omistatud jätkusuutliku hoone opereerimise ja haldamise kõrgeim tase LEED O&M Platinum. Sellist tunnustust pole ühelgi teisel Eesti hoonel ega ühelgi teisel Baltimaade ostukeskusel.
    “Muude tegevuste seas võtsime kasutusele tehisintellektile toetuva sisekliima juhtimissüsteemi R8, mis hoiab kokku üle 20% energiatarbimisest. Asendasime kogu maja valgustuse LED-lampidega, mis andis ligi 40% kokkuhoidu. Optimeerisime kogu keskuse ressursitarbimist,” kirjeldab Viru Keskuse tegevjuht Gertti Kogermann ostukeskuse jalajälje mõistmiseks ja vähendamiseks juba astutud praktilisi samme.
    Foto: Kalev Lilleorg

    Energia kokkuhoiust ei piisa tuleb tõsta teadlikkust

    Roheakadeemiasse mindi eesmärgiga töötada välja Viru Keskuse edasine ESG raamistik ehk vastutustundliku ja jätkusuutliku tegutsemise põhimõtted. Kohe alguses sai selgeks, et ainult keskuse maja tõhusamast energiakasutusest ei piisa, et vaja on vaadata kaubanduskeskuse mõjusid laiemalt, suunates pilgu ka kõige keerukama – skoop kolme suunas, kus on meie põhimõju – meie klient oma tarbimisotsustega.
    “Eesti külastatuima ostukeskusena peame enda käes olevate hoobade abil võimalusel ka tarbija teadlikkust ja käitumisotsuseid nügima,” märgib Margus Kolumbus. Näiteks soodustama ringmajandust, kus tekstiilijäätmete valdkonnas on peagi muutumas seadusandlus, aga tõsta ka keskuse partnerite ja üürnike teadlikkust. Samuti on vägagi oluliseks teemaks mikromobiilsuse võimestamine, eriti võttes arvesse Tallinna üldiseid arengusuundi. Siin oleme astunud ka praktilisi samme, suurendame Viru Keskuse ümber rataste parkimiskohtade arvu, mis kohe kasvab 115 kohani.

    Eesmärgid olgu realistlikud

    Kõige olulisem iva, mis koostöös Rohetiigriga välja koorus, oli selge eristus selle vahel, mida on Viru Keskuse võimuses muuta ja mida kaubandusmeka muuta ei suuda. “Meie liikumine Rohetiigri erinevates õpitubades oli päris väljakutsuv, kuna olime endale püstitanud äärmisel ambitsioonika ülesande. Aga kuna Rohetiigri eestvedajad toetasid meid nii sõnade kui ka teadmistega ja et jätkusuutlikkuse valdkond ongi kariderohke, siis tundsime, et suutsime siiski peale ekslemist leida oma tee. Kui saime paika jõukohased ja maised eesmärgid, muutus kohe selgemaks edasine plaan ja kindlamaks motivatsioon see ellu viia,” räägib Kogermann.
    “Soovime saada teadliku tarbimise suunanäitajaks, kes suudaks tõsta nii kliendi teadlikkust kui ka mõjutada tema käitumist. Jätkusuutlikkus on nii klientidele kui ka rahvusvahelistele brändidele üha tähtsam ja neid põhimõtteid järgimata pole võimalik tagada ka klientide pealekasvu just nooremate inimeste seas,” ütleb Kogermann ja soovitab teistelgi kaubanduskeskustel oma keskkonnajälg läbi mõelda.

    Lootust on

    Muide – tulles Margus Kolumbuse kalapüügi loo juurde tagasi – üks positiivne trend on talle siiski silma jäänud. Nimelt on prügi Eesti siseveekogude ääres jäänud aasta-aastalt märkimisväärselt vähemaks. “Kalal käies olen alati korjanud veekogude äärest kaasa kogu prügi, mille leian. Tipp oli 2010. aasta maikuu, mil tassisin prügilasse kokku 5800 liitrit prahti. Aga näiteks eile kalal käies võtsin järve äärest kaasa ainult ühe töökinda,” lõpetab Kolumbus optimistlikul noodil.
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.