Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuseadus muudab ettevõtte omakapitali

    17.01 ÄP ärikoolituse rubriigis oli näide, kuidas kasumi jaotamine võib viia ettevõtte pankrotini. See absurdne situatsioon on võimalik, kuna tulumaksuseaduse kirjutajad on olnud tugeva poliitilise surve all: vaja oli seaduse äärmiselt kiiret valmimist. Tulemus on Vana-Egiptuse stiilis seadus, millest saavad aru ainult vaarao ja preestrid (väljend Rein Langilt).
    Seadust esitatakse kui põhimõttelist uuendust maailmapraktikas, kuigi paljud põhimõtted on võetud kuni 31.12. 1999 kehtinud tulumaksuseadusest. Dividendide maksustamisel on üle võetud eelmise seaduse põhimõte: dividendide tulumaksu maksab dividende väljamaksev ettevõte.
    Selle põhimõtte toomine uude tulumaksuseadusesse tekitas situatsiooni, et ettevõtte omakapital (ehk omanikele kuuluv vara) sõltub potentsiaalselt sellest, kes on ettevõtte omanikud. Kui ettevõtte otsustab maksta dividendideks 1 mln krooni ning ettevõtte omanikud on 100% Eesti ettevõtted, siis makstakse kogu summa dividendideks; kui 100% omanikud on aga mitteresidendid või Eesti residentidest füüsilised isikud, peab ettevõte maksma tulumaksu 26/74 ehk 351 000 kr. Seega on ettevõtte omakapitali reaalne suurus raskesti määratletav. Juurde tekkis üks sundomanik, Eesti riik, kes võtab oma osa siis, kui on täidetud teatud tingimused. Omanike omandi suurus sõltub potentsiaalselt sellest, kas dividendide maksmist plaanitakse ja omanike struktuurist dividendide maksmise hetkel. Kui Eesti ettevõtete osa omanike hulgas suureneb, väheneb potentsiaalselt dividendide maksmisega kaasnev tulumaksukohustus.
    Ebamäärasusi ja dividendide maksmisel pankroti tekkimise ohtu ei tekiks, kui dividendide tulumaks oleks defineeritud kui maks Eesti residendist füüsilisele isikule ja mitteresidendile. Kuna maksu korjamine füüsilistelt isikutelt ja mitteresidentidelt on keerukam kui Eesti ettevõtetelt, oleks võinud maksu kinnipidamise kohustuse panna dividende välja maksvale ettevõttele. Riigi kogutava maksu suurus ei oleks selle tulemusel muutunud. Tulumaksumäära (26/74) muutmata jättes saame, et juhul kui ettevõte maksaks dividende 1 mln kr teisele Eesti ettevõttele, saaks omanik summa täielikult kätte. Kui ettevõte maksaks dividende 1 mln krooni füüsilisele isikule või mitteresidendile, oleks ettevõttel kohustus kinni pidada 26/74 ehk füüsiline isik või mitteresident saaks kätte 649 000 kr. Nii oleks täidetud eesmärk: Eesti ettevõtlusest välja minev raha oleks maksustatud valitsuskoalitsiooni arvates sobiva määraga. Risk, et dividendide tulumaks jääb laekumata, ei suurene. Samas ei eksisteeriks finantsaruannete tõlgendamisel ebamäärasusi -- oleks üheselt selge, et ettevõtte omakapital kuulub omanikele, ning dividendide maksmisega ei saaks ettevõtet pankrotti viia.
    Eesti investeerimisfirmal Investor on investeeringud Eesti ettevõtetes A ja B (vt tabel). A 40% omanikud on mitteresidendid, 50% B omanikud on teised Eesti ettevõtted.
    Nii A kui B üldkoosolekul otsustati jaotada dividendideks kogu vaba omakapital. Ettevõttest B sai Investor 4 mln krooni ning pärast dividendide maksmist on B väärtus Investori jaoks 0,5 mln kr (50% seotud omakapitalist). Firmast A sai Investor 6 mln kr. Kuna A omanikud on 40% osas mitteresidendid, peab A maksma tulumaksu 1,4 mln kr (dividendide tulumaks on 4 mlnx26/74=1,4 mln kr). A väärtus investori bilansis pärast dividendide maksmist on seega 0,36 mln kr (2 mln--1,4 mln=0,6 milj krooni, investori osalus 60% 0,6st=0,36 mln kr). Investori osalus firmas A peaks pärast dividendide maksmist olema 60% vabast omakapitalist ehk 1,2 mln kr. Miks on Eesti riik omastanud Eesti investeerimisfirma vahendeid 0,84 mln krooni väärtuses?
    Järeldused: osaliselt määratlemata (ebausaldusväärne) on mitte ainult potentsiaalselt dividende maksvate ettevõtete netovara, vaid ka investeerimisfirmade netovara. Investeerimisfirmade puhul tekib bilansi usaldusväärsuse küsimus kõige teravamalt.
    Nn investeeringuid soodustava tulumaksuseaduse järgi võtab Eesti riik ära vahendeid Eesti investeerimisfirmadelt, juhul kui investeeringuobjekti ülejäänud omanikud on ebasoovitavad isikud (füüsilised isikud või mitteresidendid).
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.