Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraturul on oodata nõudluse suurenemist

    Järgnevalt veel mõned faktid ja prognoosid 2003. aasta kinnisvaraturu kohta.
    Eeldatavasti jätkub palgatõus ca 10-lises kasvutempos, millest küll olulise osa moodustab jätkuvalt ümbrikupalkade vähenemine, kuid enamuse siiski majanduse üldine areng ning produktiivsuse kasv.
    Maksuameti infole tuginedes ei toimu keskmise palga kasv ebavõrdsuse suurenemise teel ehk niigi tipp-palku saavate inimeste kasvavate tulude arvelt, vaid selle vedajaks on keskklassi palgatõus. Mahult kõige kiiremini on kasvamas keskmiselt 15 000 kr/kuus teenivate inimeste arv, mis on kinnisvaraturu kasvumootorina parim stsenaarium.
    Eesti Panga andmetel oli eraisikute laenujääk Eestis 2001. a SKT suhtes 12. Tänaseks on see tõenäoliselt mõne protsendi võrra kõrgem. Sama näitaja ELi maades on ca 48 ning USAs ja Jaapanis ca 75. Suurima osa laenujäägist moodustab kõikjal eluasemelaen, mille kahjusus on äärmiselt madal (Eestis kuni 0,2 mahust). Laenajate arvu on suurendanud eelkõige inimeste kasvanud valmidus laenu võtta, mitte laenusaajatele esitatavate nõuete alanemine. Laenajate kõrge krediidikvaliteet on loonud tugeva põhja laenuportfellide edasisele kasvule.
    Sügisel 2002 läbi viidud Emori uuringu kohaselt on Eesti leibkondadest ca 13 võtnud laenu kinnisvara soetamiseks. Sama uuring näitab, et ca 21 leibkondadest planeerib lähima aasta jooksul laenu võtta, mistõttu on elanikkonna meelestatus laenukoormuse suurendamise vastu jätkuvalt positiivne.
    Hinnanguliselt moodustab kuni 10-lise omafinantseeringuga s.h lisatagatistega eluasemelaenude osakaal väljastatavast laenumahust kuni kolmandiku. Seega soetatakse suur hulk kinnisvarast 90?100 ulatuses laenuraha eest, mistõttu on turg muutumas üha tundlikumaks võimalikele tagasilöökidele finantssektoris (eelkõige intressitõusule).
    Finantsturgudel prognoositakse euribori langust kuni 2003. aasta keskpaigani, hiljem on oodata mõõdukat tõusu. Eluasemelaenude riskimarginaalid on Eestis ca 2,8?4, võrdluseks Soomes umbes 1. Kuna enamik kohalikest pankadest kuulub valdavalt Skandinaavia suurpankadele, pole laenuraha omahinnas mitmekordset vahet. Seega sõltub riskimarginaalide edasine langus turuosaliste ambitsioonidest. Juhul, kui keegi neljast suuremast pangast (eelkõige Nordea või Sampo) soovib turuosa soodsama intressi abil suurendada, peavad ülejäänud intressilangusega kaasa minema.
    Kõik kohalikud krediidiasutused planeerivad eluasemelaenude väljastamise mahu kasvu järgnevaks aastaks ca 20?50. Seega võib eeldada pankade jätkuvalt agressiivset eluasemelaenukampaaniat, mida toetab soodne intressimäär. See suurendab laenusaajate hulka ning seeläbi nõudlust ja hindu kinnisvaraturul. Enamik fundamentaalsetest teguritest toetab nõudluse kasvu, mis suhteliselt konstantse pakkumise tingimustes mõjub hindadele positiivselt. Konkreetne kasvunumber sõltub suures osas turuosaliste ootustest ja pankade laenupoliitikast.
    Liigkonservatiivsed laenuandjad peavad jätkuva kasvu tingimustes leppima turuosa kaotusega. Samas ei saa välistada nende alalhoidlikku strateegia õigsust pikemas perspektiivis, kuna vägagi piiratud mahuga turul võib küllastumine saabuda ootamatult. Siiski on peale Tallinna büroopindade turu ülejäänud sektorites ülepakkumisest ja kriisi ennetavate meetmete tarvituselevõtust veel vara rääkida.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ka metsatööstus ootab keskpankurite sõnumeid
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Tehnoloogiaaktsiatel toss väljas. Uued sektorid buumivad Unusta tehnoaktsiad ja loe, kust tuleb kasv praegu
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Raadiohitid: Roosaare koduturu aktsiatest ja lahkuv juht kinnisvarast
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Ivo Suursoo: lahjade eesmärkide seadmine on ohtlik
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Automaksu muudatus: esialgu tuleb vähem maksta
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.