Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab euroliidus Eesti töötajast?

    Eesti liitumisel Euroopa Liiduga (EL) saavad meie kodanikud õiguse vabalt valida töö-ja elukohta ükskõik millises ELi riigis. See on tore, kuid kuidas meie kohapealne elu peale liitumist selles osas muutub?
    Ühe olulise võimalusena pakub EL õigust ja vabadust ka välismaal töökogemusi omandada, õppida, otsida oma teed ja kutsumust. Nende kogemustega koju naastes saab aga siin kasulik olla, sest Eesti jääb meie oma Eestiks ka peale liitumist.
    Palju on räägitud ajude äravoolust. Ei maksa aga unustada, et "ajusid voolab" suunal Eesti-Euroopa ka praegu. Kõik Eesti ajud pole Euroopas vaid piimajõgede ja pudrumägede jahtimisel, vaid näevad väljakutset selles, et "piimajõed" Eestisse juhtida ja "pudrumäed" kohale vedada. Kuna aga ühendatud anumates on veetase võrdne, oleme ka meie eurooplastele praktika- ja õppimiskohaks. Julgen väita, et meie jaoks on see oluline tolerantsuse ja koostöövõime õppetund.
    Juba liitunud riikide kogemus näitab, et väljaränne pole peale liitumist eriti suur. Enamasti jääb see lühikeseks ja ajutiseks, sest inimesed ei soovi kaotada sidet oma pere, sugulaste ja sõpradega. Ka juba aastaid ELi liikmeks olnud riikides väheneb püsiv väljaränne ja suureneb lühiajaline ja ajutine väljaränne. Eelkõige kasutavad inimesed EuLis vaba tööjõu liikumist just enda täiendamiseks ning kasulike kogemuste kogumiseks.
    Maailmastuvas ühiskonnas muutuvad ka Eesti tööturul elutähtsaks rahvusvaheline mobiilsus ja kõrged ametioskused. Eestlaste lühiajaline töölesiirdumine ELi riikidesse on nii inimesele kui riigile väga kasulik. Ainult nii tekib keeleline, tehniline ja kultuuriline paindlikkus ja mõistvus. Seejuures ei tohi me unustada, et Eesti riigi, tööandjate ja ühiskonna kohustus on motiveerida Eesti inimesi pärast töötamist teises riigis Eestisse tagasi pöörduma. Kui seda protsessi ei juhita teadlikult, võib Eesti ja meie tööturu jaoks oluline hea hariduse ja tööoskusega inimene kaduma minna.
    Kostub väiteid, nagu jääks eestlane Euroopa Liidus vaeslapse rolli, olles valmis tegema lihtsamaid töid madala palga eest. Tõesti, tegu on tänase reaalsusega - paljud eestlased teevad välismaal tööd, mille jaoks nad on liiga hea hariduse või tööoskustega. See olukord aga muutub, kuna teises riigis töötaval ELi elanikul on töötamisel samasugused õigused kui asukohamaa kodanikul. Euroopa piires laieneb vaba liikumise õigus ka töötajate perekonnaliikmetele, üliõpilastele ja pensionäridele. Töötajal ja ta perel tekib õigus saada töökohariigi kodanikega võrdseid sotsiaalkindlustushüvesid teises riigis tööd alustades.
    Meiegi suhtes hakkab kehtima meeste ja naiste võrdsete võimaluste põhimõtte rakendamine ja seda nii töö saamise, kutseõppe, ametialase edutamise, töötingimuste kui ka sotsiaalkindlustusega seoses. ELi riigid tunnustavad vastastikku kutsediplomeid. Eesti riigis aga paraneb töötaja sotsiaalne kaitse. Et peame töökeskkonnana võistlema meist palju paremal järjel olevate riikidega, peame neile seitsmepenikoormasaabastega järele võtma. "Ei" puhul jääks aga Eesti ilma võimalustest tööturupoliitikat mitmekesistada ja suurendada kulutusi tööturupoliitikale. Järske muutusi ei toimu tõenäoliselt ei "jah-i" ega "ei" puhul, kuid "jah" avab meile võimalused, "ei" sulgeb needki, mis meil täna on.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.