Üha suurenev ostusurve veab kinnisvara hinnad üles

Sõltuvalt piirkonnast 10?15% vahemikku jäänud hinnatõus kergitas korterite hinnaindeksi esmakordselt rohkem kui 200 punkti tasemele ehk siis kahekordistas veidi enam kui kolm aastat tagasi arvutatud indeksi baastaseme.

Äärelinna korterite kiire hinnatõusu põhjused peituvad lähenevas liitumises ELiga ning sellega kaasnevas hinnatõusukartuses. Kuna mitmed analüütikud on prognoosinud suurema ostusurve ja seeläbi ka hinnatõusu saabumist kevadhooajal, püüdis suur osa ostjaskonnast turgu ennetada, mis viiski hinnad enneaegsele tõusule. Hinnatõus on siiski piirdunud vaid ülilikviidseks muutunud äärelinna korterituruga, süvendades veelgi ebaloomulikult tagasihoidlikku hinnavahet kesklinna elamispindadega.

Möödunud aastal ligi 2000 korterini paisunud uusehitusmahust võib täna rääkida juba kui iseseisvast kinnisvarasektorist. Kuigi alternatiivse variandina on ostjatel alati võimalus valida eluase vanema korterifondi hulgast, on paljudele ostjatele tegemist põhimõttelise otsusega liikuda uuele kvaliteeditasemele, mida saavad pakkuda vaid uuselamud. Valiku õigsust on tugevalt toetamas ka vanemate eluasemete hinnatase, mis erinevalt varasematel aastatel kalkuleeritud arvestuslikust maksumusest ületavad tänaseks ka reaalhindades odavamaid uusi korteriprojekte.

Tugev konkurents maaturul pole viimase poolaasta jooksul andnud põhjust muuta eramu- ja elamumaa hinnaindeksi aluseks olevaid baashindu.

Süvenenud on hinnadiferents erinevate regioonide hinnatasemetes, kuid enimhinnatud elurajoonides toimunud hinnatõusu on tasakaalustanud varasemast soodsamate elamukruntide turuletulek linnast väljaspool. Teadaolevalt on veel käesoleval kevadel turule tulemas 4-5 economy-klassi elurajooni, mis soosib pigem turu keskmise hinnataseme alanemist kui tõusu.

Muutusteta pole viimane kvartal möödunud ka kommertspindade sektoris. Reaalselt on see väljendunud turul pakutavate büroopindade üüritaseme mõneprotsendilises languses. Languse põhjustena võib nimetada valmivate büroohoonete aktiivset müügitegevust, mis on ajendanud mitmeid üürnikke kauplema senisest soodsamaid tingimusi oma praeguselt üürileandjalt. Samuti on asunud hindu langetama mitmed pikemat aega vakantsetena püsinud pindade omanikud.

Sisulisi muutusi on toimumas ka tootmis- ja laopindade turul. Laopindade üüriturg suudab iga kvartaliga vastu võtta üha suurema hulga kaasaegseid ja varasemast kallimaid pindasid. Kui asukoht on õige ning hinnatase 70?80 krooni ruutmeetri kohta kuus, pole üürniku leidmine kuigi suureks probleemiks, kuna vakantseid pindu turul praktiliselt ei ole. Aasta algul Tänassilmas valminud spekulatiivne laokompleks suurusega 3 500 m² leidis tänuväärse üürniku juba enne valmimist.

Peterburi tee on lao- ja tootmispindade rajajate silmis eriti hinnatud piirkonnaks tõusnud, mistõttu on sealsed hoonestamata maatükid jõudmas juba kolmandale müügiringile hinnatasemel 350?450 krooni ruutmeetrist.

Magalarajoonidest tegi suurima hinnahüppe Lasnamäe, kus tõus oli A-kvaliteediga pindade puhul kuue kuuga 10?27%. B-kvaliteedi puhul jäi tõus 12?40% vahele.

Üheks kiire tõusu põhjuseks peetakse keskmisest madalama sissetulekuga venekeelse elanikkonna palkade kasvu tasemele, kus eluasemelaenu võtmine ei tekita enam komplikatsioone.

Oluline on märkida, et hoolimata Lasnamäe mastaapsusest on nõudluse osas kadumas piirkondlik eelistus. Näiteks varem kõrges hinnas olnud Katleri, Paasiku ja Tondiraba piirkond on kaotamas eliitrajooni staatust, kuna hooned ei ole enam teistega võrreldes oluliselt uuemad ning rajoonis on halvasti välja arendatud infrastruktuur. Samuti on hajumas eelarvamused varem madalamalt hinnatud mikrorajoonide suhtes. Vaid Lasnamäe veerel olevate mere- ja linnavaatega korterite ruutmeetrihinnad küünivad 12 000?13 000 kroonini.

Õismäel ja Mustamäel ning Kristiines oli tõus kuue kuuga renoveeritud korterite puhul 9%. Renoveerimata korterite hinnakasv oli aga keskmiselt 13%. Allikas: Pindi Kinnisvara