Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töölepinguseadus on jõudnud tasakaalu

    Olen veendunud, et oma põhiolemuselt on eelnõu tööturu osapoolte jaoks tasakaalus. Seda viimast tõendab ehk ka asjaolu, et mõlemad pooled: nii tööandjad kui -võtjad on väljendanud selget rahulolematust eelnõu suhtes. See on selge märk sellest, et seadus on jõudmas tasemele, mis võib olla optimaalne.
    Koos Riigikoguga läheb peatselt suvepuhkusele ka töölepinguseaduse eelnõu, et siis sügisel puhanuna taas päevakorrale tulla. Nüüd puhkuse hakul on õige aeg võtta kokku see töölepinguseaduse ümber käinud nagistamine, sebimine, mäss ja trall.
    25. veebruaril võttis Riigikogu esimest korda selle tööinimeste tähtsa dokumendi ette. Jah, tuleb nentida, et võib-olla oli eelnõu esimest korda saali astudes tõesti veel veidi toores ja seetõttu olid igati teretulnud parlamendiliikmete kommentaarid, küsimused, ettepanekud ? kokku ligi 250 parandusettepanekut saalist ja 192 eksperdilt Tartu Ülikoolist. Sotsiaalkomisjoni liikmetel oli, mida vaagida. Võib öelda, et suurem osa parandusi olid mõistlikud ning neid ka arvestati seaduseelnõu kohendamisel.
    Nüüd võin aga kindlalt väita, et see töölepinguseaduse eelnõu, mis on hetkel Riigikogu liikmete laudadel, on hea kvaliteediga korralik eelnõu. O
    Töövõtjad on küll tahtnud aeg-ajalt näidata end kui töösuhte nõrgemat poolt, apelleerides selle hoiakuga suuremale kaitsele. Minu arvates pole iga hinna eest mõistlik võtta nõrgema hoiakut. Pealegi, kas väikeettevõttes on nõrgem pool ettevõtja, kes on julgenud ette võtta mõne projekti, või spetsialist, kelle najal kogu ettevõte püsib? Leian, et töösuhte osapooled on tõepoolest partnerid, kel mõlemal on oma roll ja vastutus, ning seetõttu peabki seadus lähtuma mõlema osapoole huvidest. Kas üldse ja kui, siis millises suunas ja kui palju seadus kalduma peaks, see jääb nüüd riigikogulaste selgeks arutada.
    Küll ei jaga ma mõne tööandjate esindaja arvamust, et muutuv keskkond vajab täiesti reguleerimata töösuhteid ja lõputut vabadust omavahel kokku leppida. Kindlasti peavad töötaja jaoks tema õigused ja kohustused üheselt selged olema. Samuti on tööandjatel oma kohustused ja nende täitmata jätmine toob kaasa töötaja õigustatud pahameele ning võimaluse kompensatsioonide nõudmiseks.
    Töötajale ei saa panna kohustust kanda ettevõtlusriski, kuid iseenesest mõistetav on, et partnerid üksteise asju ei lõhu ja teineteisele teadlikult kahju ei tee. Partnerluse põhimõtteid arvestades peavad mõlemad pooled lähtuma vastastikusest usaldusest ja vastutusest. Kui midagi juhtubki töötaja süül katki minema, siis on normaalne, et ta kahju ka teatud ulatuses hüvitab. Teisalt ei saa luua õhkkonda, kus partnerid tegutsevad pideva leppetrahvi ja vastutusmenetluse ootuses. Töösuhe ei ole ju karistus, vaid võimalus mõlemale poolele.
    Igal juhul ei kavatse ma ministrina seda eelnõud tagasi võtta, vaid loodan jätkuvalt, et vaidlustes sünnib lõplik tõde. Kinnitan nii töötajatele kui tööandjatele, et teie esindajate ettepanekud on võrdselt arutamist väärt ning minu jaoks selgelt teadvustatud. Loodan vaid, et liigse tähelepanu alla ei võeta enam liigselt kaldu olevaid ettepanekuid.
    See 600 000 töötegijat ja ligi 50 000 ettevõtet puudutav seadus on olnud vähemalt kuue aasta vanune epopöa ning loodan, et ühise tööga on sest võimalik saada korralik seadus.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.