Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PR-trikk töötab halvakspanust hoolimata

    Supermodell kandideeris europarlamenti. Linnapea istus kasarmu lammutamiseks buldooseri rooli. Peaministrile tõid lapsed töö juurde kassi.
    Suurettevõtja toimetas aprillinaljana seltskonnajakirja. Kirjaneitsi avaldas uudisteose ilmumise eelõhtul seeria aktifotosid. Kõiki neid ja paljusid analoogseid meediasündmusi nimetatakse õigustatult PR-trikkideks.
    PR-trikk toimib enamasti hoolimata seda vahendavate ajakirjanike kriitikast või arvamusliidrite halvakspanust. Eriti siis, kui eesmärgiks on lihtsalt kellegi või millegi tuntuse suurendamine.
    Kui aga lisaks populaarsuse tõusule soovitakse ka usalduse kasvamist, võib PR-trikitamine tõesti hoopis vastupidise efekti anda. Kasside rohkus ja kenadus ei korvanud näiteks erakonna selge sõnumi puudumist.
    Seltskonnapress ning meelelahutusmeedia üldjuhul tervitavad trikitajaid kui tänuväärt materjali.
    Aga ka soliidsusele pretendeerivad kanalid loobuvad oma võltspaatosest, kui mõni prominent midagi ekstravagantset või kurioosset teeb. Sotsiaalminister saab soovi korral oma päevakajalised vemmalvärsid ikka trükki. Põhireeglina domineerib meie tänases üldhuvi-meedias inimläheduse nõue. Sellele lisanduvad traditsioonilised uudiskünnise kriteeriumid nagu uudsus, konflikt, erakordsus, prominentsus, sündmuse ajaline ja ruumiline lähedus ning muu taoline.
    Et tabloidistunud meedias oma sõnumiga auditooriumini jõuda, tuleb see paratamatult rüütada värvikasse ja rahvalikku semantikasse. Suhtekorraldus kui professionaalne tegevusvaldkond kujunes välja sajandeid ajakirjandusest hiljem ning on alati jäänud meedia tuules liikujaks.
    Kui meedias parajasti müüb seksikus, peab rõhutama sõnumikandja seksapiili. Kui kilbile tõstetakse noored või vanad, tuleb sõnumiski olla vastavalt kas nooruslik või elukogenud. Kui ruulib infotainment, saab sõnumist show.
    Tuntud meediateoreetik Denis McQuail märgib tabavalt meedia põhiprobleemina kasumi tõusmist ainsaks motiiviks, mis tegelikult loeb. Sestap on lehtedes pildid järjest suuremad, teleprogrammid üha meelelahutuslikumad ning päevauudised aiva sentsatsioonilisemad.
    Interneti ja kaabeltelevisiooni laiaulatuslik levik on tekitanud meilgi kõikvõimaliku info ulatusliku ülepakkumise.
    Kuna lugejate ja kuulajate-vaatajate koguhulk on Eestis jäänud viimasel kümnel aastal samaks ning enamik inimesi on keskmiselt ärkvel ikkagi vaid kaks kolmandikku ööpäevast, muutub meedia seisukohalt kõige strateegilisemaks ressursiks inimeste tähelepanuvõime ja huvi.
    Auditooriumile aga muutub heaolu kasvades tsirkus leivast järjest olulisemaks. Ettevõte või organisatsioon, kelle suhtekorraldaja püüab tänase meedia vahendusel sõnumit sihtgrupini muljuda, on seega tõsiste probleemide ees. Spetsialistide seisukohad tuleb tõlkida tädimaali keelde, muuta need piltlikuks ja näitlikuks. Sajaleheküljelisest uuringust tuleb teha A4 formaadis pressiteade. Traditsioonilisest lepingule allkirjade andmisest peab saab telegeeniline atraktsioon.
    Ning kui üldse pressikonverents korraldada, peaks seal tippjuhi kõrval olema ka keegi päevakangelastest. Kui meedias tervikuna on käimas karneval, siis organisatsiooni meediasuhete juhtimisel selgest ja arusaadavast sõnumist paraku üksi ei piisa.
    Teades ühe või teise kanali ning nende auditooriumide ootusi, lavastatakse PR-spetsialistide poolt avamisi, vastuvõtte, kohtumisi valijatega, sissevaateid perekonnaidülli, pihtimuslikke intervjuusid ja muud sellist. Müüki paisatakse ümmargused numbrid ja suhtarvud, armsad lapsukesed, seksikad blondiinid ja karvased loomad.
    Kuid kes kehtestab sõnumi taolisel pakendamisel reeglid? Kogu oma lugupidamises kolleegide nutikuse ning fantaasia ees tervitan mängujuhtidena siiski kõiki häid toimetajaid ja ajakirjanikke. Kes seejuures ikka ja alati süütult õlgu kehitades teatavad, et nende lugejate-kuulajate-vaatajate ootused ongi just sellised.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.