Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuuleelekter on 'rohelistest' kalleim

    Taastuvelektri tootmisel räägitakse Eestis põhjendamatult millegipärast ainult tuulikutest. Tõsi ta on, et tuuleelektri potentsiaal Eestis ületab ajuti isegi nõudlust. Probleem on Eesti turu väiksus: teoreetiliselt võiks suvisel ajal kogu Eestis vajatav elekter tulla tuulikutest, praktikas ei ole sellist elektrisüsteemi lihtsalt võimalik tööle panna. Kui, siis ainult väga kalliste vahenditega.
    Harri Raudvere viitab oma artiklis Emori ja Eurobaromeetri uuringule, mille alusel 54% eestlastest toetavat Eestis tuulikute arendamist. Loomulikult: kui küsitakse, kas riik peaks panustama lähiaastatel rohkem vesinikuenergeetikale, tuuma-, päikese- või tuuleenergiale, siis Eesti oludes on kindlasti inimeste vastus tuuleelekter. Just nii oli see küsimus antud uuringus ka formuleeritud.
    Samas on Emori ja Eurobaromeetri uuringus toodud aga ka teine küsimus: kas te olete valmis maksma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri eest rohkem? Lisatud graafikult paistab välja vastuste jaotus sellele küsimusele. Eestlased on oma valmisoleku poolest taastuvelektri eest rohkem maksmiseks ELi keskmisel tasemel, uute liikmesriikide osas kõige avatumad. Kuid ikkagi jääb nõusolek maksta taastuvelektri eest senisest enam selgelt alla poole; ligi veerand inimestest on valmis maksma selle eest kuni 5% rohkem.
    Siit võib leida ka seose majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ulatuse kohta 2010. aastaks. 5,1% taastuvelektri osakaalus tähendab ligi 3% elektri hinnatõusu. Selle Euroopa Komisjoniga kokku lepitud indikatiivse (mitte kohustusliku) eesmärgi suurus ei ole kirjutatud ministeeriumi lakke, vaid lähtub Euroopa Komisjoni analüüsist erinevate taastuvelektri allikate potentsiaali kohta Eestis.
    Tuulikute arendajad ei soovi eriti avaldada fakti, et Eesti on juba täna tuulikute osakaalu poolest elektritootmises selgelt üle Euroopa Liidu keskmise. 2005. aasta lõpuks moodustas tuulikute koguvõimsus Eestis ligi 1,1% paigaldatud elektritootmise võimsusest. Selle näitajaga on Eesti ELi liikmesriikide hulgas praegu 8. kohal. Ministeeriumi nägemuses jõuab Eesti 2010. aastaks 4.-5. kohale, tuulikute arendajad sooviks jõuda Taani järel teisele kohale. Suure tõenäosusega on Eesti ka üks vähestest liikmesriikidest, kes 2010. aastaks seatud indikatiivse eesmärgi täidab.
    Kõik liikmesriigid on aru saanud, et tuulikute paigaldamine on taastuvelektri tootmise võimalustest üks kallimaid viise. Pigem eelistatakse biokütustel (puiduhake, energiavõsa, prügilagaas, bioloogilised jäätmed) taastuvelektri tootmist. Euroopa Komisjoni eelmise aasta detsembris avaldatud aruandest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise kohta selgub, et Eesti taastuvelektri toetusskeemid on andnud uute liikmesriikide hulgas kõige paremaid tulemusi. Seega ei saa rääkida Eestist kui riigist, kus taastuvelektri arendamisele pidevalt kaikaid kodaratesse loobitakse ning mis kohe-kohe selle eest Euroopa Komisjonilt karistada saab. Pigem on küsimus huvigruppide soovis endale võimalikult suurt riiklikku toetust välja võidelda.
    Mis puudutab tuulikute võimalusi töötada koos gaasiturbiinidega, siis seda ei takista ei olemasolev elektrituruseadus ega ka selle kavandatavad muudatused. Pigem loovad muudatused selgema raamistiku selliste kombinatsioonide tekkeks. Omaette küsimus on seejuures loomulikult sõltuvus gaasihinnast, kuid selle riski peavad võtma tuulikute arendajad ise.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.