Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimesel põlvel lühike eluiga

    Euroopa Liidu Ülemkogus kevadel heakskiidetud eesmärgid taastuvate energiaallikate laiema kasutuse kohta seadsid eesmärgiks ka suurendada vedelate biokütuste kasutust transpordis 10%-ni. Samas on klausel, et see kehtib vaid siis, kui suudetakse rakendada nn teise põlvkonna biokütuseid.
    Esimese põlvkonna biokütuste kasutamine on praegu suhteliselt vastuoluline tegevus: ühelt poolt suurendab nende kasutamine taastuvate energiaallikate kasutamist ja tööhõivet ning vähendab sõltuvust imporditavatest naftakütustest. Teisalt on tootmise ja kasutamise juures ilmnenud muret tekitavaid trende. Sageli kulub tootmiseks rohkem energiat kui kütuses endas sisaldub. Kasutatavad ressursid (nt teravili, raps, suhkruroog) konkureerivad toiduainete turul, nõudluse suurendamine on kaasa toonud toiduainete hinnatõusu. Sõidukimootorid tuleb biokütuste ulatuslikumal kasutamisel ümber seadistada; talvel on biokütuste kasutamine raskendatud jne.
    Sellega seotult ongi tekkinud kaks leeri. Ühes on biokütuste tootjad, ressursikasvatajad ja ka mitu autotootjat, kes biokütuste tootmist ja kasutamist propageerivad. Teises toiduainete tootjad, transpordifirmad ja ka rohelised, kes puudustele jõuliselt tähelepanu juhivad.
    Probleemide lahendusena nähaksegi praegu nn teise põlvkonna biokütuseid, mida hakataks tootma biojääkidest ja -massist, mitte enam toiduaine toormest. Loodetakse ka, et selliste kütuste tootmiseks kulub oluliselt vähem energiat.
    Arvestades meie põldude madalat saagikust võrreldes lõunapoolsete riikidega, põlevkivist elektri tootmist ja külma kliimat, on Eestis biokütuste tootmine kindlasti energiamahukam kui mõneski teises riigis. Praegu aitab tasuvusele kaasa odav elekter, kuid elektriturgude avanedes võib olukord muutuda. Eestis arendatavad projektid on suunatud esimese põlve biokütuste kasutamisele, mil pikka perspektiivi kindlasti pole.
    Biokütuste arengule kaasa aitamiseks on oluline ka turu teke. Praegu on biokütuse kasutamine Eestis aktsiisivaba, samas pole see tekitanud piisavat huvi biokütuseid kasutada. 2010. aastaks on ELis seatud indikatiivne eesmärk suurendada biokütuste kasutust 5,75%-ni transpordikütustest. Mitu riiki on seadnud biokütuste osakaalu nõude transpordikütustes, eriti riikides, kus on oma autotööstus.
    Eesti peaks minema sama teed, sätestades teatud biokütuste osakaalu nõude transpordikütustes. Samas tuleks enne läbi arutada ka kaasnevad negatiivsed aspektid ning leida lahendus, kuidas tagada kiirem üleminek teise põlvkonna biokütustele, kui leitakse tehnoloogiline lahendus nende rakendamiseks. Muidu võime sattuda olukorda, kus esimese põlve biokütuste tootjad hakkavad turu säilitamise huvides takistama teise põlvkonna arengut.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.