Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi hirm börsi ees on asjatu

    Riigifirmade börsile viimise osas valitseb palju müüte ja stereotüüpe. Börs on majanduse peegel ja börsiga seotud hirmud on riigi majandushirmude peegeldajad. Kuivõrd on hirmud ehtsad, kuivõrd kõverpeeglis üle paisutatud?
    Gild Bankers koostas koos Tallinna Börsiga Eesti ettevõtete TOP 100, kus kümne väärtuslikuma ettevõtte seas on vaid kolm ettevõtet, mis pole Tallinna Börsiga seotud. Edetabeli teisel kohal olev Eesti Energia oli esikümne ainus, mille ükski väärtpaber ei ole Tallinna Börsil kaubeldav olnud. Miks?
    Kõige enam kardetakse riigiettevõtte börsile viimisel riigi kontrolli kadumist ettevõtte juhtimise ja sisulise tegevuse üle. Eesti Energia puhul arvatakse, et eraomanik hakkab survestama tariife, et tagada endale piisava suurusega dividende. Siin tuleb meelde tuletada, et Eestis on olemas konkurentsiamet, mille ülesanne on kinnitada riiklikke tariife ja kontrollida. Ei börs ega börsil olemine hakka seda kunagi asendama, ka noteeritud ettevõtted alluvad konkurentsiameti kontrollile. Hiljutised näited on Tallinki Silja Line'i ja Eesti Ekspressi Delfi ostutehingu luba. Börsiettevõtete enamusaktsionär ei pea omama ettevõttest 100, isegi mitte 90%. Kui riik säilitab 60-70protsendise osaluse, on tugeva omaniku staatus selgelt alles.
    Maailmaturgudel on näiteid, kus avalikult kaubeldava ettevõtte enamusaktsionäril piisab kontrolli omamiseks vähem kui pooltest aktsiatest, sest ülejäänud aktsiad on jaotatud paljude väikeaktsionäride vahel.
    Miks arvatakse, et infrastruktuuriettevõtteid on keeruline ja ohtlik börsil noteerida? Euroopa börsidelt leiame ridamisi infrastruktuurifirmasid, mille riik on muutnud avalikult kaubeldavaks: Energias De Portugal, British Gas, Deutsche Post AG, Malta International Airport, Österreichische Post AG, CEZ.
    Riigiettevõtete börsile viimise vastaste arvates muutub ettevõte börsil üksnes kasumit taotlevaks ja unustatakse ühiskonna jaoks oluline. Meenutame, et riik ise on võtnud viimastel aastatel Eesti Energiast dividende rohkem kui miljard krooni. Tallinna Sadam pidi riigile dividendide maksmiseks eelmisel aastal lausa võlakirju emiteerima. Kas selline käitumine eristab riiki kui omanikku tüüpilisest riskikapitalifondi käitumisest? Tundub, et mitte.
    10.04 Äripäeva artiklis väidab Heido Vitsur, et "Eestis pole erilist tüli elektritootjate ja suurte tarbijate vahel olnud, kuid ikka tänu sellele, et EE aktsiad on riigi omandis." Mina väidan, et tüli ei ole olnud seetõttu, et Eesti Energia on professionaalselt juhitud firma selge strateegia, tegevuskava ja rahvusvahelistele nõuetele vastava raamatupidamisega. Riigi suhtumist suurtesse tarbijatesse saame pigem hinnata Estonian Celli juhtumi kaudu, mis suure energiatarbijana oli pärast riigi ootamatut elektriaktsiisi kehtestamist sunnitud oma äriplaanid ümber vaatama.
    Arenenud riikides on börsiettevõtete turuväärtus võrdne või suurem SKPst. Eestis on see alla 30%. Mõni aasta tagasi lõpetas riik riigiettevõtete börsile toomise analüüsi enne, kui sellega alustada jõuti. Tundub, et riigiettevõtete avatuse teemat ei võeta Eestis tõsiselt. Näiteks Leedus, kus on moodustamisel uus riigi osalusega energiafirma LEO, on valitsus selgelt öelnud, et see noteeritakse Vilniuse börsil.
    Börsi muudavad tondiks need, kes kardavad avatud, konkurentsivõimelist ja innovatiivset majanduskeskkonda. Nii nagu riik juhib ennast ja oma ettevõtteid, nii teeb või hakkab seda tegema ka erasektor. Riigi eeskuju riigiettevõtete tänapäevase ja avatud juhtimise tagamisel on ainult teretulnud.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.