Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palka tõstab uus ärimudel
Viimasel 15 aastal on Eestis keskmine brutopalk sujuvas joones pidevalt kasvanud. Seda ka 1999. aastal, mil SKT kasv oli negatiivne. Palkades võimalikku tagasilööki vältis 1998-1999 Eesti suurettevõtete minek välisomandusse, mis tagas investeeringute jätkumise ja ekspordikanalid. Välisomanikud said vastu kohalikud kliendisuhted ja infrastruktuuri või odavtöö ekspordile.
Viimase kümne aastaga on Eestis brutopalk kolmekordistunud ja odavtöö eelis kadunud. Kinnisvarabuum peatus. Uusi välisomanikke ja ekspordikanaleid ei ole silmapiiril. Lisaks on vana Euroopa majanduskasv peatumas. Palgaturu seisu määrab tulevikus see, mis tüüpi ettevõtteid Eesti rohkem on: koduturu ettevõtteid, välisomanikele kuuluvaid eksportööre või ärimudeliga laienejaid.
Koduturule orienteeritud ettevõtete konkurentsieelis on usalduslikud kliendisuhted, kohalik spetsiifiline oskusteave või infrastruktuur. Sellised ettevõtted elavad rasked ajad üle, kui nad pole võtnud suuri finantsriske ja turulanguses kiiresti töötajate arvu vähendavad. Suurim viga on püüda siseturu langust kompenseerida. laienedes välisturgudele, kus neil pole kohalikku konkurentsieelist.
Välisomanduses eksportööride konkurentsieeliseks on tehnoloogiline innovatsioon. Eksportööride kasv sõltub emaettevõtete müügijõust globaalsel turul. Paraku tuleb eksportööridel leppida madalate marginaalidega, kuna nad paiknevad väärtusahelas lõppkliendist kaugel. Nende suurim viga on püüda minna suurema kasumi lootuses emaettevõttest või partnerist mööda, asudes nendega konkureerima. Maailma mastaabis väikestel Eesti ettevõtetel pole välisturgudel konkurentsieelist.
Innovaatilise ärimudeliga laienejad löövad välisturgudel turuliidreid sidudes turuosalisi täiesti uudsel viisil. Kui tehnoloogiline innovatsioon võimaldab ettevõttel pakkuda konkurentidest paremat toodet edasimüüjatele, siis uudse ärimudeliga laienemine võimaldab läheneda lõppkliendile ja võita turgu. Erinevalt tehnoloogilise innovatsiooniga konkureerimisest põigeldakse ärimudeliga konkureerides turuliidritega otsesest konkurentsist mööda. Kui tehnoloogilise innovatsiooniga püütakse teha seniseid tooteid paremaks, siis ärimudeli innovatsioonis luuakse uusi tooteid põhimõtteliselt teistmoodi. Paljud globaalsed hiiud on alustanud just ärimudeli, mitte tehnoloogilise innovatsiooniga.
Eesti viga on panustada ainult tehnoloogilisse innovatsiooni, nägemata samas, et konkureeritakse ärimudelite tasandil. Tõsi, tehnoloogiline innovatsioon lubab müüa tööjõudu praegusest kallimalt. Paraku läheb sel juhul ikkagi suurem osa kasumist välisomanikele. Kui aga õnnestub laieneda välisturgudele innovaatiliste ärimudelitega, on meil šanss kasvada palju kordi. Arvestades Eesti majanduse väiksust ja lähteseisu, on ärimudeli innovatsioon minu jaoks ainus usutav tee Eesti majanduse jõukuse kasvatamisel.
Palgateemal võib prognoosida kolme stsenaariumit. Kui valdav osa ettevõtteid orienteerub koduturule, ootab meid ees keskmise brutopalga langus. Kui valdav osa ettevõtteid on välisomanduses eksportöörid, suudame hoida keskmise brutopalga taset. Kui suur osa ettevõtteid laieneb välisturgudele innovaatilise ärimudeliga, kasvab keskmine brutopalk hüppeliselt. Lähiaastate karm reaalsus on esimene stsenaarium ja brutopalga langus. Kuid iga ettevõte saab olla erand. Sellest sõltub, kas ja kui kiiresti me liigume teise või kolmandasse stsenaariumisse.