Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuhanded firmad lõpetasid karidel

    Võlausaldajate liidu juhatuse liige Marie Rosin nendib, et eetika jääb tihti tahaplaanile, kui firma satub raskustesse.Foto: Andras Kralla

    Eelmisel aastal läks põhja pea 7000 firmat – mullu loodud võlausaldajate liit leiab, et pankrot on Eestis justkui uhkuseasi. Ettevõtja Jüri Mõis soovitab selle arvamusega kuu peale sõita.

    "Mingu kuu peale, ma ei tule selle pealegi, et selle üle uhke oleksin. Pankrot on õnnetus. Kui õunapuu kuivab aias ära, siis ma ei ole uhke, et Valge klaarõun läks. Firmat võib võrrelda elusolendiga, pead tema eest hoolitsema ja siis võid loota saagile. Pankrot on hädaolukord, need on firma matused,“ rääkis ettevõtja Jüri Mõis, kes on ise olnud kahel pool – nii võlausaldaja kui ka pankrotis firma eesotsas.
    Eelmisel aastal läks menetluse ja likvideerimisega pankrotti 308 firmat, kokku jäi võlgu üles 24 miljoni euro ulatuses. Teise osa moodustasid 6600 firmat, mis sundkustutati. Võlad ulatusid neil pea 43 miljoni euroni. Ettevõtteid ühendab kolm taktikalist sammu: majandusaasta aruannete mitteesitamine, tankistide kasutamine ja rünnakutena kasutatud võlavaidlused, avaldas võlausaldajate liidu juhatuse liige Marie Rosin. „300 on jäänud vahele – nende suhtes on pankrot algatatud. 6600 on need nii-öelda õnnelikud, kes pääsesid ja kelle suhtes võlausaldajad ei alustanud pankrotti või ei raatsinud raha raisata,“ selgitas Rosin.
    Pankrot ei tohiks Rosina sõnul olla loomulik. „Olen 15 aastat ettevõtja, aga ei ole ühtegi ettevõtet põhja lasknud. Saksamaal lähevad ettevõtjad kriminaalkaristuse hirmus varakult paberitega kohtusse ja 50% ulatuses on võimalik nõudeid tagasi saada,“ tõi Rosin näite ja lisas, et Eestis aga on võla tagasisaamine pea nullilähedane. „Pankrotid peaks ausalt läbi viima, pankrotist õppima, mitte tundma uhkust, et olen üks, kaks, kolm, viis või kümme ettevõtet pankrotti lasknud. Poliitikud ja arvamusliidrid toovad ka välja uhkeid kõlavaid lauseid, et see ei ole ärimees, kes ei ole pankrotti läinud – mina sellega ei nõustu.“
    „Pankrot on kaitse- mitte ründemeetod. See oli aastatel 2005–2010, kus saadeti pankrotihoiatus välja, kui arve oli maksmata: „Kurat, kui sa ei maksa, annan pankrotiavalduse su vastu kohtusse!“ Need ajad on läbi Eestis. Siis tundus inimestele, et pankrot on võimas relv, kuid see loogika ei kehti Eestis juba umbes viis aastat. See ei teeks asja paremaks,“ ütles Mõis.
    Lihtsalt raha
    „Nagu mu hea sõber Hannes Tamjärv ütleb, siis see on ju ainult raha. Keegi ei anna sihilikult halba laenu,“ rääkis Mõis, leidmata, et ettevõtjat peaks kriminaalkorras karistama, kui pankrotiavaldust ei esita. „Olen olnud mõlemal pool. Võidab see, kelle lootus kustub viimasena, ettevõte peabki viimseni pingutama.“
    Praegu lokkab tankistide kasutamine, nentis Rosin. Võlgu on tankistidele läinud firmadel 355 miljonit eurot. Pärast buumiaega sagenes skeemide kasutamine, sest ettevõtjad ei suutnud taluda kehvemat elujärge. „Kui vaatame inimesi, kes järjepidevalt jätavad võlgnevustega firmasid maha, siis nende elukvaliteet on väga võimas: sõidavad džiipidega ja käivad jahiga kalal,“ lausus Rosin.
    „Kui ei ole keelatud, siis on lubatud – see on üldine mentaliteet, mida meil soodustatakse,“ jätkas Rosin, kelle arvates on hullem juba juhtunud. „Ettevõtjad, kes olid eetilised ja tugeva moraaliga, on murdumas. Selle asemel, et öelda, et on pankrotis, lähevad nad libedale teele ja kasutavad tankiste. Võib-olla on see massipsühhoos: “Kõik ümberringi teevad nii ja miks mina pean lollike olema?““
    Vastutuse säilitamine
    Variisikute kasutamist saaks takistada, kui võlgades ettevõtet ei müüdaks 100% ulatuses. „Lõpetada tuleks ka kohtusüsteemi ärakasutamine oma mängudes. Peaks vaheetapi saavutama – valdkonnapõhise arbitraažikohtuna,“ lisas Rosin, märkides, et sageli ei keskenduta kohtus vaieldes sisule.
    Mõis nimetas Rosina ettepanekut lihtsameelseks. „Kirjutage laenulepingusse, et kui laen üleval, ei tohi firmat müüa. Reaalsus on, et keeldudest ei peeta kinni. Labane on öelda, et firmat ei tohi müüa. Aga kui tuleb rahvusvaheline korporatsioon – kõik soliidsed firmad omavad ainult 100% ettevõtteid. Kui Ericsson tuleb, siis võib kõik ära müüa ja kui tankist, siis ei tohi. Raske kirjutada sellist seadust."
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Silvano kvartali müügitulemus vähenes, kuid puhaskasum kasvas jõudsalt
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.