Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Apteegi e-äri ajab vaid Margus Linnamäe

    Apotheka on täna ainus Eesti e-apteek.Foto: Raul Mee

    Kuigi ravimite kaug- ehk e-müügi õigus on Eestis kehtinud juba kolm aastat, pakub teenust endiselt vaid üks, suurärimees Margus Linnamäele kuuluv apteek. Põhjusena tuuakse liiga suurt riski, mida teised pole julgenud võtta.

    Terve Pere Apteek OÜ majandab Apotheka internetiapteegiga juba 2013. aastast. Veebiapteegi n-ö kodu oli algselt Mustamäe Apteek OÜ-le kuuluv Mustamäe polikliiniku apteek, nüüd Laagris asuv haruapteek.
    Terve Pere Apteegi ketti kuuluv Mustamäe Apteek OÜ lõpetas 2015. aasta üle 300 000 euro suuruse kahjumiga, aasta varem oli kahjum 112 600 eurot (23. juuli kuni aasta lõpp - toim). Mustamäe Apteek OÜ alla kuulub kokku neli apteeki.
    Netiapteegil teistsugune toodete TOP
    Terve Pere Apteegi juhatuse liige Kadri Ulla selgitas, et netiapteek kahjumi põhjus siiski ei ole. “Need neli apteeki on kõik teinud viimaste aastate jooksul läbi muutuseid, lisaks kuulub siia apteek, kus arendatakse teiste apteegiteenuste kõrval ka ravimite personaalse pakendamise teenust – selleks vajaminev aparatuur oli suur investeering,” selgitas Ulla.
    Ta rääkis, et kui tavaapteekides on enim müüdud toodete edetabelis tavaliselt valuvaigistid ja kõrgvererõhuravimid, leiab netiapteegi TOPist hoopis erektsioonihäirete ravimid ja kontratseptiivid. Ka on e-apteegi üles leidnud paljud eakad kroonilist haigust põdevad inimesed, kes saavad mugavalt, kodust lahkumata põhjalikku nõustamist ja vajaminevaid ravimeid. “Netiapteegis saab apteekriga segamatult suhelda ja tänu sellele, et pole teisi apteegikülastajaid, kes vestlust kuulda võivad, on inimesed ka julgemad muredest rääkima ja apteekrile küsimusi esitama,” jätkas Ulla.
    Välismaale kohaletoimetamist ainus Eesti netiapteek ei paku. Ulla sõnul on neil aga palju võõrsil töötavaid ja elavaid püsikliente, kes ostavad oma Eestis elavatele eakatele sugulastele ravimid välja ja tellivad neile ka teisi vajaminevaid tooteid, mille apteek kulleriga neile koju toimetab.

    aastased ja nooremad linnas elavad naised külastavad Eesti seni ainsat netiapteeki kõige sagedamini.

    Valga apteek loobus
    Paralleelselt Apothekaga soovis kolme aasta eest ravimite kaugmüügiõigust saada Valga Apteek OÜ. Kuna ravimiamet leidis taotluses tehnilisi puudusi, võttis Valga apteegi esindaja 2014. aastal avalduse tagasi. Nüüd kuulub apteek Südameapteegi ketti.
    Südameapteeke esindava Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Katre Kõvask leidis, et ehkki e-kaubandus on nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvav trend, siis ravimite e-kaubandus on Eestis näitamas üsna tagasihoidlikku tempot.
    “Otsust netiapteegiga alustada mõjutavad kindlasti hetkel kehtiv seadusandlus ning teisalt ka üsna mahukas investeering netiapteegi ülesehitusse ja toimimisse,” ütles Kõvask. Oma osa mängib tema sõnul ka asjaolu, et apteeke on Eestis väga palju ning suuremates linnades-asulates on lähim apteek 10-15minutilise teekonna kaugusel. “Kui netiapteegist ostmine on selle teekonna ja ostuprotsessiga aeganõudvam ja kauba kättesaamine aeglasem, siis teebki inimene ratsionaalse valiku lähima tavaapteegi kasuks,” leidis ta. “See aga ei tähenda sugugi, et netiapteeke Eestisse juurde tulla ei võiks,” lisas ta.
    Lisaks ostudele ka nõustamine
    Benu apteegiketi juht Kaidi Kelt rääkis, et nad on kaalunud e-apteeki ning on ka jälginud oma kontserni arendusi teistel turgudel, näiteks Tšehhis ja Norras. Kelt tõi välja, et viimastel aastatel on Eestis tõusnud nõustamise osatähtsuse apteekides, kuna inimesed ei tule apteeki enam pelgalt ravimit soetama. “Üha laieneb erinevate tervisetoodete ja seeläbi ka nõustamisteenuste valik, kus patsient hindab väga isiklikku kontakti apteekri kui esmatasandi tervishoiutöötajaga,” sõnas BENU juht. “Seetõttu pole e-apteegi keskkonna avamine meie jaoks esmase tähtsusega prioriteet ja konkreetsetest tähtaegadest on hetkel vara rääkida,” ütles Kelt.
    Ta lisas, et tarbija seisukohast vaadates ilmestab Eesti apteegiturgu täna tegelikult väga hea ravimite ja muude tervisetoodete kättesaadavus. Ravimiameti statistika kohaselt on Eestis keskmiselt üks apteek pisut enam kui 2700 elaniku kohta, enamikus maakondades on see arv isegi väiksem.
    Euroapteek OÜ juhatuse liige Indrek Ild ütles, et ka nemad on kaalunud netiapteegi avamist, ent kuna tegemist on mahuka investeeringuga ja praegu ei ole kindlust, et projekt ennast aastani 2020 ära tasuks, siis ei ole nad teinud otsust see ellu viia. Teatavasti peavad 2020. aasta aprilliks apteekide suuromanikud olema proviisorid.
    Pärnu apteek kavandab netimüügi käivitamist
    Tarkvarafirma Hansasoft on viimase paari aastaga loonud kaks erinevat netiapteegi keskkonda, kuid kumbki neist ei ole veel aktiivne. Firma juht Priit Karton ütles, et klient ise otsustab, millal teenuse aktiveerib.
    Üks neist, kes Hansasofti abiga netiapteegi plaanib käivitada, on Pärnu Ülejõe apteek. Teist apteeki Karton kliendi palvel nimetama ei soostunud.
    Kartoni sõnul ei ole ravimiameti seatud tingimustes midagi sellist, mis oleks e-apteegi loomisel takistuseks. “Netiapteegi projekt on töömahukas,” möönis Karton siiski. “Tarkvara osas jääb netiapteegi süsteemi keerulisem osa nii-öelda apteekri poolele, kus toimub netiapteegi sisuhaldus, digiretseptide töötlus, nõustamise haldus ning müügi- ja logistilised protsessid,” loetles Hansasofti juht. Karton lisas, et Ülejõe apteegil veebipoe avamisega kiiret ei olnud ja kuna töös oli apteekide uue infosüsteemi loomine, sai otsustatud, et netiapteegiga vana süsteemi ei ühendata ning minnakse kohe uue peale. “Tahaksime sellel aastal netiapteegi projektid töösse saada,” avaldas Karton lootust.

    Huvilisi on veel vähe

    Praegu tegutseb Eestis üks netiapteek. Luba taotles varem ka Valga Apteek OÜ. On need kaks apteeki viimase kolme aasta jooksul olnud ainsad, kes netiapteegi luba on taotlenud ravimiametilt? Tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse lisamiseks on lisaks Apotheka Järve Keskuse Apteegile taotluse esitanud veel kaks apteeki (üks neist nimetatud Valga Apteek). Mõlemad taotlejad võtsid taotluse enne otsuse tegemist tagasi. Põhjuseks olid tehnilised takistused, mille kõrvaldamine osutus töömahukaks. Teine taotlus esitati 2016. aastal ja ehk esitatakse see uuesti, kui ollakse valmis.

    Kas ja mitu n-ö isehakanud veebiapteeki on ravimiamet pidanud sulgema viimastel aastatel? Eestis ei ole tuvastatud ebaseaduslikku veebiapteeki. Küll aga on veebilehti, millel pakutakse müügiks konkreetset ravimit või gruppi ravimeid, nt potentsiravimeid. Kuna tegemist on ebaseadusliku majandustegevusega tervishoiuteenusega seotud tegevusalal, siis on ravimiamet esitanud prokuratuurile avalduse menetluse alustamiseks – sel aastal viiel korral, menetlused käivad.

    Kas mujal ELi riikides on veebipõhiseid apteeke rohkem kui meil? Sellist üldist teavet riikide kohta meil ei ole. Iga riigi pädev asutus avaldab oma veebilehel apteegid, millel on ravimite kaugmüügi õigus. Euroopa Liidus on riike, kus on üksikud veebiapteegid, nt Leedus kaks, ja riike, kus neid on märkimisväärsel hulgal, nt Suurbritannia.

    Mis põhjusel teie hinnangul Eestis hetkel ainult üks netiapteek tegutseb? On tingimused meil ehk karmimad kui mujal ELis? Liikmesriigiti võivad nõuded veebiapteekidele erineda, sõltuvalt sellest, kas müüa lubatakse vaid käsimüügiravimeid või ka retseptiravimeid, nagu Eestis. Mitu ettevõtet on meiega arutanud kaugmüügi tingimusi, mistõttu eeldame, et huvi neid juurde teha on. Seega loodame, et edaspidi lisandub ravimite kaugmüügiga tegelevaid apteeke.

    .
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ravimimüügi mitte siiski nii väga varjatud maailmast
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Leedu investeeringute haldusettevõte pakub 3 miljoni euro väärtuses võlakirju
Täna alustas investeeringute haldusettevõtte Capitalica Asset Managementi kinnisvarafond Capitalica Z114 Real Estate Fund 3 miljoni euro väärtuses võlakirjade avalikku pakkumist, mis võib laieneda kuni 6 miljoni euroni.
Täna alustas investeeringute haldusettevõtte Capitalica Asset Managementi kinnisvarafond Capitalica Z114 Real Estate Fund 3 miljoni euro väärtuses võlakirjade avalikku pakkumist, mis võib laieneda kuni 6 miljoni euroni.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: miks üritati tappa Slovakkia peaministrit
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime välisinvesteeringute Eestisse meelitamisest, värske hinnasihi saanud aktsiatest, Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirmast, Slovakkia peaministri tapmiskatsest ning Pärnusse kogunenud tippjuhtidest.
Raadiohommikus: kärbetest, värsketest võlakirjadest ja Enefit Greeni käekäigust
Eelarve on lõhki ja valitsus peab tegema järgmiseid otsuseid. Samal ajal on erakond Parempoolsed pakkunud välja idee jõuliselt kärpida. Uurime Parempoolsete juhilt Lavly Perlingult, kust tema võimul olles raha võtaks, samuti tunneme huvi, miks on parempoolse ilmavaatega erakond maksuküüru kaotamise ehk sisuliselt maksude langetamise vastu.
Eelarve on lõhki ja valitsus peab tegema järgmiseid otsuseid. Samal ajal on erakond Parempoolsed pakkunud välja idee jõuliselt kärpida. Uurime Parempoolsete juhilt Lavly Perlingult, kust tema võimul olles raha võtaks, samuti tunneme huvi, miks on parempoolse ilmavaatega erakond maksuküüru kaotamise ehk sisuliselt maksude langetamise vastu.