Valgevene pole eestlasi hellitanud

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 19. detsember 2016 kell 3:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valgevene pole eestlasi hellitanud
ASi Silvano Fashion Group tütarettevõtted Valgevenes tegelevad peaasjalikult Milavitsa kaubamärki kandvate toodete tootmise ja turustamisega. Pildil naiste pesu kauplus Tallinnas Kristiine keskuses. Foto: Meeli Küttim
Kui omal ajal käis Minskis kord kuus koos lausa Eesti ärimeeste klubi, siis praegu saab Valgevenes tegutsevaid ettevõtjaid kokku lugeda ühe käe sõrmedel.
Äripäeva andmeil tegutseb Valgevenes viis Eesti ettevõtet või ettevõtjat, kellel kokku on üheksa tütarfirmat. Eesti Suursaatkonna Valgevenes esimene sekretär Sven Suursaar ei osanud kedagi enamat juurde lisada. „Olete üles loetlenud kõik ettevõtted, kes on saatkonnaga kontaktis olnud,“ möönis Suursaar. Küsimusele, miks Eesti ärimeeste klubi laiali läks, vastas Suursaar, et ta ei tea ürituste katkemise tagamaid või põhjusi. „Isiklikult ei ole mina ühelgi kokkusaamisel osalenud, kuna need lõppesid enne minu Minskisse teenistusse tulekut aprillis 2015,“ täpsustas ta.
Arvata võib, et äriklubi soikus seepärast, et lihtsalt ei olnud enam kokku saajaid. Mitu senini Valgevenes tegutsevat ettevõtjat toonitab, et majanduskeskkond Valgevenes on võrreldes Eestiga üksjagu erinev. Valgevenes on bürokraatiat ja riiklikku reguleerimist palju. Ja kirjutamata reegel on, et poliitikast ei räägita. Samas suhtuvad valgevenelased eestlastest ärimeestesse väga hästi, eestlasi peetakse sõnapidajateks ja korrektseteks äripartneriteks.
Silvano pesu kõigile nähtaval
Tuntuim Valgevenes tegutseja on Silvano Fashion Group (SFG), mis on alates 2006. aastast seotud naiste pesu tootmisettevõttega Milavitsa. Praegu on SFG-l Valgevenes kokku viis tütarettevõtet. SFG omab Valgevenes 57 oma poodi ja üheksat frantsiisipinda.
Taust
Eesti ettevõtete tütred Valgevenes
AS Silvano Fashion Group (osaluse protsent)
OOO Silvano Fashion (99%) tegeleb Milavitsa ja Lauma brändide jae- ning hulgimüügiga Valgevenes.
SP ZAO Milavitsa (84,91%) tegeleb Milavitsa ja Alisee brändide naiste pesu disaini ja tootmise ning hulgimüügiga.
OAO Yunona (58,33% toodab samuti Milavitsa brändi naiste pesu.
OOO Gimil (100%) toodab põhiliselt trikotaažist naiste pesu, ööpesu ja vaba aja rõivaid Milavitsa jaGimil brändile ning meeste pesu Hidalgo kaubamärgi all.
OOO Baltsped Logistic (50%) on Minskis asuv logistikakeskus, mis ladustab ja käitleb suuremas osas Silvano Fashion Groupi ettevõtete toodangut.
AS Woodbakers
IP Vitebskaja Lesopilka (100%) on Valgevene suurim okaspuusaeveski.
OÜ OperaPrima Holding
SOOO BetonKompleks (80%) toodab Magiljovis betooni.
OÜ Brenstol
IP Maurino saeb (100%) lehtpuud: leppa, haaba, saart.
Kalle Kasemaa
IOOO Lesnoy sojuz-Bel (100%) tegeleb Vitsebski piirkonnas metsa ülestöötamisega ja saeb vähesel määral jämedat okaspuupalki.
Allikas: ettevõtted, Äripäev
„Arvestades, et Milavitsa kaubamärk on Valgevene turul üks tugevamaid brände ning naiste pesu segmendis ka turuliider, on suhtumine Milavitsa brändi väga positiivne,“ kommenteeris SFG juhatuse liige Kati Kusmin. „Samas tähendab see ka pideva tähelepanu all olemist ja konkurentide pingutusi turu pärast võitlemisel.“
Kusmini andmeil on SFG müügi kasv selle aasta 9 kuuga olnud kohalikus valuutas ehk Valgevene rublas 7,5 protsenti. „Arvestades, et samal ajal oli kogu jaemüügi kasv Valgevenes 3,1 protsenti, võime tulemusega üsna rahul olla,“ lisas ta.
Kõige kauem, 15 aastat on Valgevenes tegutsenud Piret Zimmermann. Tema firmale OperaPrima Holding kuulub 80 protsenti Magiljovis asuvast betoonitootjast BetonKompleks. Zimmermann ei soostunud äritegevusest Valgevenes rääkima. OperaPrima Holdingu majandusaruande kohaselt tegeleb ettevõte Valgevenes peale betooni tootmise ka betoonimikserite ja tööpinkide turustamisega.
Valgevene suurimaks saeveskiks kasvanud Vitebskaja Lesopilka kuulub ASile Woodbakers, mille omanikeks on endised Sylvesteri aktsionärid eesotsas Sylvesteri endise kommertsdirektori Kaido Jõelehega. Vitsebski äärelinnas asuv, peamiselt männipalki saagiv saeveski tootis eelmisel aastal 85 000 m3 saematerjali ja tänavuseks tootmismahuks peaks tulema veidi üle 100 000 m3. Suurem osa toodangust läheb eksporti, madalama kvaliteediga saematerjal realiseeritakse Valgevene turul.
Konkurentsikeeld viis Valgevenesse
Woodbakersi nõukogu liikme Runo Ruubeli sõnul hakkasid Sylvesteri endised aktsionärid 13 aastat tagasi Valgevenes saeveskit rajama proosalisel põhjusel. Sylvesteri ostnud Skandinaavia kontsern Stora Enso Timber sätestas ostu-müügilepingus konkurentsikeelu, mille kohaselt ei tohtinud Sylvesteri eksaktsionärid teatud aastate jooksul tegeleda Eestis ja Baltikumis okaspuu saagimisega.
„Eks meil oli teatud mõttes eufooria ka, sest kõik senised Sylvesteri saeveskiprojektid olid hästi õnnestunud,“ lausus Ruubel. „Me arvasime, et saame Valgevenes kergesti hakkama, et suudame saeveski käivitada sama edukalt, nagu olime Eestis teinud. Aga see ei õnnestunud, see oli vaevaline protsess, mis võttis kümme aastat aega.“
Ruubel tõi peamise põhjusena välja selle, et nad ei suutnud kaua aega leida saeveski etteotsa sobivaid kohalikke juhte. „Me vahetasime neid juhte päris palju, kuni leidsime need, kes suudavad enam-vähem samamoodi mõelda nagu meie. Eks see kultuuride erinevus annab ikka tunda.“
Ruubel meenutas, et esimestel aastatel, kui Vitebskaja Lesopilka oli kahjumis, käidi ettevõtte raamatupidamist järjepanu kontrollimas. „Neile ei tundunud loomulikuna, et ettevõte on kahjumis ja omanik ei panegi seda kinni,“ muigas Ruubel. Woodbakersi eelmise aasta majandusaruande kohaselt töötas Valgevene saeveskis 129 inimest, konsolideeritud käive oli 14,3 miljonit eurot ja kasum 1,2 miljonit eurot.
Üks küsimus
Kuidas iseloomustate äri ajamist Valgevenes?
Sven Suursaar, Eesti Suursaatkonna Valgevenes esimene sekretär
Teadaolevalt ei pruugi ettevõtlusega tegelemine olla Valgevenes sedavõrd komplitseeritud kui Venemaal või Ukrainas, bürokraatia muidugi välja arvatud. Seni seda jagub. Kindlasti tuleb kasuks, kui tunnete koostööpartnerit hästi. Poliitikast ei räägi kohalikud ise kuigi meelsasti, vähemasti formaalsetel ärikohtumistel.
Kati Kusmin, Silvano Fashion Groupi juhatuse liige
Igal turul tegutsedes on oma eripärad. Valgevene ärikeskkonnas tuleb kindlasti arvestada keskmisest suurema bürokraatiaga ja paljude äritingimuste üsna suure riikliku reglementeerimisega. Aga kui mängureeglid selgeks teha ja neid järgida, on äri nagu äri ikka. Jaekaubanduse poolest on kindlasti tegemist areneva turuga.
Harjumaal termotöödeldud puidutoodete valmistaja OÜ Brenstol omandas seitse aastat tagasi enamusosaluse Bresti oblastis asuvas firmas Maurino, mis toodab lepa, haava ja saare saematerjali.
„Valgevene saekaatri soetasime tooraine riski vähendamiseks. Samuti lisab see operatiivsust – saame saagida neid mõõte, mida parasjagu kiiremini vaja on. Saekaater katab 5-10 protsenti vajaminevast materjalist,“ märkis Brenstoli tegevjuht Urmo Ilves. „Oleme aastaid vaeva näinud, et tootmine tütarfirmas ära tasuks ja nina vee peal oleks. Valgevene üldine majanduskeskkond on Eestiga võrreldes paljuski teistmoodi ja seda nii riigi kui töövõtja tasandil.“
Küllap on Eestis ka ettevõtteid, mis ei oma Valgevenes tütarfirmat, ent millel on seal kindel koostööpartner. Näiteks Põlvas lehtpuu saematerjali töötleva Genetrade Wood Balticu tegevjuhi Andres Hoopi kinnitusel hakkasid nad Valgevenest partnerit otsima tooraine pärast. „Nüüd oleme koostööd teinud üle aasta,“ seletas Hoop. „Partneri leidmine käis üsna lihtsalt.“
Tuli, et jääda
Kaheksa aastat tagasi Valgevenesse metsa langetama läinud Kalle Kasemaa on jäänud paikseks – ta on loonud pere ja asutanud oma firma.
„See oli majanduskriisi aeg, mul oli metsatehnika liisingus, aga Eestis piisavalt tööd ei olnud,“ meenutas Kasemaa. „Mõtlesin, kuhu ma lähen metsa lõikama, kas Valgevenesse või Prantsusmaale. Tulin Valgevenesse teenust tegema koos metsalangetusmasinaga.“
Aasta hiljem ehk 2009. aastal asutas ta Valgevenes metsa ülestöötamisega tegeleva firma IOOO Lesnoy sojuz-Bel. Ettevõte tegutseb Vitsebski piirkonnas, firmal on kaks metsalangetusmasinat ja üks väljaveomasin. Metsas töötab kuus meest.
Eelmisel aastal käivitas Kasemaa ka väikese okaspuud saagiva saekaatri, selleks muretses ta 900 ruutmeetri suuruse angaari ning sisseseade ostis Lätist. Lesnoy sojuz-Beli saekaater asub ekssylvesterlastele kuuluva suure saeveski Vitebskaja Lesopilka vahetus naabruses. Praegu töötab Kasemaa saekaatris kümme inimest.
„Teen koostööd Vitebskaja Lesopilkaga,“ märkis Kasemaa. „Ostan neilt jämedat palki, mida nad ise ei suuda läbi saagida, ning saematerjali müün neile tagasi.“
Kasemaa leidis Valgevenest kaasa, ta on abielus ja hiljuti sündis perre laps. Kasemaa ütles, et kuna ta on Valgevenes juba nii kaua elanud ja töötanud, on ta sealse keskkonnaga ära harjunud. „Siin on mentaliteet ikkagi teine, aga ma hakkan seda juba normaalsuseks pidama,“ seletas ta. „Mitmed minu tuttavad on tulnud Valgevenesse metsa lõikama, aga paigale pole keegi jäänud, miski neile ikkagi ei sobi siin. Ja ega siin teisiti ei saagi – kui tahad midagi äris korda saata, pead ise kogu aeg kohal olema.“
Kaubavahetus Valgevenega väheneb (miljonites eurodes, sulgudes osatähtsus koguekspordis või koguimpordis, protsentides)
eksport importbilanss
2009 37,8 (0,58) 118,1 (1,62) -80,3
2010 63,3 (0,72) 118,4 (1,28) -55,1
2011 81,6 (0,68) 147,2 (1,16) -65,7
2012 57,2 (0,46) 210,9 (1,50) -153,6
2013 51,6 (0,42) 87,2 (0,63) -35,7
2014 42,0 (0,35) 67,1 (0,49) -25,1
2015 34,8 (0,30) 61,2 (0,47) -26,4
Allikas: statistikaamet
Kommentaar
Toormeprobleemid Valgevenes viisid pankrotti
Raivo Seinpere, kase saematerjali tootja, pankrotistunud OÜ Estobir endine tegevjuht:
Estobir tegutses Valgevenes aastatel 2003–2008, meil oli seal saekaater, mis saagis kaske. Valgevenesse minek sai alguse sellest, et kuna Estobir sai Valgevenest iga kuu üle 1000 tihumeetri esimese sordi kasepalki, otsustasime investeerida Valgevenesse. Aga seal saime ka oma vitsad kätte.
Valgevenes on tooraine kättesaadavus riiklike instrumentidega reguleeritav. Kuna käsupoliitika korras öeldi, et tooret tuleb anda kohalikele riiklikele ettevõtetele, jäime meie kui välismaalastele kuuluv erafirma toormest ilma. See tekitas probleeme ja me lõpetasime äri Valgevenes ära. Raplamaal Kehtnas tegutsenud Estobir läks paljuski Valgevene probleemide tõttu pankrotti (Estobiri pankrot kuulutati välja 2009. aasta juulis – toim.)
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Runo Ruubel
Hetkel kuum