Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute taotlusvoorus toetada Harju, Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas 18 projekti, kokku 21 miljoni euro ulatuses.
- EAS jagas piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks Harju-, Ida-Viru ja Jõgeva maakonna projektidele kokku 21 miljonit eurot. Foto: juhtkiri
Toetust taotles 35 projekti, kogumahus 38 miljonit eurot, teatas EAS. Eelkõige toetatakse uute töökohtade loomist ja ettevõtlusaktiivsust piirkonnas, selgitas riigihalduse minister Jaak Aab pressiteate vahendusel.
EAS märkis, et palju tugevaid taotlusi esitati turismivaldkonnas. Toetusraha eest Ida-Virumaal viiakse lähiaastatel ellu mitu suurarendust, mille abil võetakse uutes funktsioonides taaskasutusele endised tööstuspiirkonnad. Näiteks hakatakse välja arendama Aidu veespordi- ja vabaajakeskust endistesse Aidu põlevkirikarjääridesse ja Kreenholmi manufaktuuri luuakse Kreenholmi Tekstiilimaailm.
Vaata, kes kui palju toetust sai.
Harjumaa:
Aegviidu Tervisespordikeskus
Toetuse suurus 747 771,48 eurot
Kavas on renoveerida Aegviidu veduridepoohoone ning välja ehitada vajalik ruumilahendus, et võtta hoone kasutusse Kõrvemaa tervisespordikompleksi keskusena – Aegviidu Tervisespordikeskus.
Hoone esimesele korrusele tuleb spordivarustuse laenutus- ja hooldusruum, paigaldatakse turismiinfo e-kiosk, pakihoiukapid ning on tualettruumid. Teisele korrusele tulevad riietus- ning pesemis- ja saunaruumid. Kolmandale korrusele tuleb ruum koos abiruumidega, kus enne suuremaid üritusi nõu pidada ja mida suurürituste ajal kasutada staabina.
Anija mõisakompleksi väljaarendamine mõisaajastu külastuskeskusena „Mõisa aja lugu “
Toetuse suurus 1 752 972,39 eurot
Kavas on renoveerida Anija mõisa pea- ja aidahoone ning avada see külastajatele mõisaajastu külastuskeskusena „Mõisa aja lugu“. Mõis koos pargiga hakkab olema kogu mõisakultuuri pärandist terviklikku ülevaadet andev keskus. Pearõhk pannakse ajastute vahetule kogemisele viie meele ja isetegemise kaudu.
Jäneda-Aegviidu-Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse kergliiklustee ehituse viimane etapp, pikkusega 3,2 km
Toetuse suurus 481 214,75 eurot
Kavas on ehitada kergtee Aegviidust Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni. Ehitatav tee loob turvalise ja ohutu võimaluse liikuda külastajatel Aegviidust Kõrvemaa keskuseni. Kergliiklustee on loogiliseks jätkuks Aegviidu valla kergliiklusteedele ja moodustaks ühtse terviku alates Jänedalt läbi Aegviidu kuni Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni.
Vigursõidu ja rahvaürituste plats Toetuse suurus 219 475,72 eurot.
Kavas on rajada LaitseRallyParki vigursõidu ja rahvaürituste plats. Projekti abil luuakse juurde teenuseid, mis on seotud motospordi ja sõiduoskuste arendamisega, samuti avatakse park motospordiga mittetegelevatele inimestele erinevate rahvaürituste (laadad, kokkutulekud jne) korraldamise kaudu.
Kotka "pargi ja reisi" parkla rajamine Kuusalu vallas
Toetuse suurus 113 332,64 eurot
Kavas on rajada 25kohaline „pargi ja reisi“ parkla ning rajada parklat ning kolme bussipeatust ühendav kõnniteede võrgustik kogupikkusega ca 350 meetrit. Projekti abil paraneb elanike juurdepääs ja turvalisus liikumisel töökohtadele ning avalikele teenustele.
Raasiku kergliiklustee
Toetuse suurus 668 001,76 eurot
Kavas on rajada 3,52 km pikkune kergliiklustee Raasiku alevikku, mis ühendab keskuse ja aleviku ääreaalade elamupiirkonnad (Tehase ja Jägala-Aruvalla tee äärne ajalooline keskus) ja tagab jalakäijate ohutu liikumise keskusesse ja tagasi.
Keila–Lehola kergliiklustee rajamine
Toetuse suurus 594 792,26 eurot
Kavas on rajada Keila–Lehola kergliiklustee, pikkusega 4075 meetrit. Projekti eesmärk on piirkonna elukeskkonna parandamine ja parema ligipääsu tagamine töökohtadele ning avalikele teenustele. Kergliiklustee rajamisega eraldatakse jalgsi- ja jalgrattaliiklus maanteeliiklusest, mille tulemusena suureneb liiklusohutus ning elanikel paranevad tervisespordi võimalused.
Ida-Virumaa:
Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine
Toetuse suurus 3 727 928,81 eurot
Kavas on luua endise põlevkivikarjääri tehismaastikule külastusatraktsioon Aidu Veemaa, mis ühendab veespordi ja muud vaba aja aktiivse veetmise võimalused. Veemaa pakub veesõite, suplust, aerutamist, veemotot, ronimist, rannamõnu, teatrit ja kontserte. Aidu Veemaal on aastas ca 30 000 külastust ning luuakse 12 otsest ja 30 kaudset töökohta. Visuaalne ülevaade projektist: http://www.taevakaamera.ee/360/aidu.html
Kreenholmi Tekstiilimaailm
Toetuse suurus 3 590 053,36 eurot
Kavas on rajada Narva seni kinnise Kreenholmi ajaloolise ketrus- ja kudumisvabriku puuvillaladudesse unikaalne turismiatraktsioon (töönimetusega) Kreenholmi Tekstiilimaailm. Kreenholmi lugu ja puuvilla, tekstiili ning disainiga seotud teemasid tutvustab väli- ja siseekspositsioon.
Ida-Viru turismisihtkoha kui võrgustiku arendamine
Toetuse suurus 469 625,00 eurot
Ida-Viru turismisihtkohta arendava turismiklastri eesmärk on saada Eestis ööbimiste arvult suuruselt teiseks turismipiirkonnaks, tuues Eestisse uusi sihtrühmi ja ööbimisi.
Arengut toetavad piirkonna turismiarendused ning logistiliselt väga hea asukoht. Projektis on planeeritud tõsta kohaliku turismisektori võimekust, arendada turismiteenuseid ja tooteid ning ellu viia intensiivne 2aastane turunduskampaania Eestis, Soomes ja Venemaal.
Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus
Toetuse suurus 465 799,62 eurot
Kavas on rajada Ida-Virumaale Liimala ajaloolisesse kalurikülla, liivaranna äärde, 1920.–1940. aastate ulatuslikku salapiiritusevedu käsitlev muuseum koos mereteemalise raamatukoguga. Projekti käigus rajatakse 15 meetri kõrgune vaatetorn ja välilava. Omavahenditest ehitatakse üheksa numbritoaga hotell kuni 35 külastajale. Koos varem rajatud Purtse jahtsadama ja Tulivee restoraniga ning planeeritavate majutushoonetega tekib Tulivee turismikeskus, mis jutustab külastajale rannarahva ajalooga seotud lugusid.
Sillamäe rannapromenaadi rajamine
Toetuse suurus 2 318 672,50 eurot
Kavas on rajada rannapromenaad, mis ühendab reisi- ja jahisadamat kesklinnaga ning moodustab rekonstrueeritava Mere puiesteega terviku. Sillamäe rannaala kujuneb oluliseks arengutsooniks ja atraktiivseks puhkealaks. Rajatav promenaad iseloomustab Sillamäed kui merelinna, ühtlasi rõhutades selle ajaloolist eripära.
Järve tööstuspargi juurdepääsu renoveerimine (Ehitajate tn osas)
Toetuse suurus 1 359 999,74 eurot
Kavas on Kohtla-Järve linna Järve tööstusalale suunduva Ehitajate tänava rekonstrueerimine 1,6 km lõigul, Ehitajate tänava ja Järveküla tee ristmiku ümberehitamine, kergliiklustee koos väikevormidega (istepingid, prügikastid) ja tänavavalgustuse rajamine kogupikkusel 2,4 km. Järve tööstusala on Eesti üks suurimaid, hõlmates ca 1400 ha tööstusmaad. Tööstusalal tegutseb 50 eri suuruse ja profiiliga ettevõtet.
Jõgevamaa
Kamari järve veekeskuse rajamine
Toetuse suurus 1 582 118,6 eurot
Kavas on Põltsamaa valda Kamarisse rajada Eestis ja naaberriikides ainulaadne aasta ringi avatud järvepealne veesuusa- ja lauakeskus ning veel ja lumel lauatamise ja suusatamise kaabelpark. Parki tuleb Balti- ja Põhjamaade ainus veepealne seiklus- ja takistusrada, vabaajaatraktsioonid. Tutvustav video:
https://youtu.be/kdLTuyPjyT8.
Kalevipoja muuseumi arendamine
Toetuse suurus 1 087 790,03 eurot
Kavas on arendada Kalevipoja muuseumi, luues Jõgevamaale Kääpa külla eesti rahvuseepost „Kalevipoeg“ käsitlev muuseum. Projektitoetusena renoveeritakse muuseumi hoone ja luuakse eepost kajastavad uued interaktiivsed ekspositsioonid ja virtuaalne keskkond, rajatakse õppeklassid ning täiendatakse ka Kalevipoja teemaparki.
Tabivere tööstusala arendamine
Toetuse suurus 817 417,58 eurot.
Kavas on tööstusalale rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid, tuletõrje veevõtusüsteemi võrk, juurdepääsutee ja jalakäijatele juurdepääsutunnel.
Annikvere jalg- ja jalgrattatee ehitamine
Toetuse suurus 462 141,60 eurot
Kavas on rajada 2,5 meetri laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis algab Põltsamaa linna piirist ja kulgeb kuni Umbusi tee ristmikuni, kogupikkusega 2,9 km. Eesmärk on tagada elanikele turvaline ühendustee Põltsamaa linna ning Põltsamaa linnast väljaspoole.
Peipsi piirkonna taristute arendamine
Toetuse suurus 649 583,68 eurot
Kavas on rajada külasid ühendav kergliiklustee, mis saab alguse Kasepäält ja lõpeb Mustveel, sidudes teed ühtseks tervikuks. Eesmärk on rajada 4 km kõvakattega kergliiklusteid ja parendada 3 km praegust kergliiklusteed.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
3
Värbame ikka talenti, mitte sugu, vanust ja silmavärvi!
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele