Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Türklane investeeris vaikselt Eestisse miljoneid

    Tallinna kõrvale Nehatu logistikaparki on kerkinud tehasehoone, mis peidab endas Türgi üht kõige suuremat otseinvesteeringut Eestisse, Akinali Eesti laustekstiilitehast.

    Türgis Gaziantepi linnas resideeruv Akinal on maailma üks suuremaid laustekstiili tootjaid, millel on kliente 50 riigis ja viiel kontinendil. Gaziantepis töötab Akinal Sentetik Tekstil tööstuskompleksis 200 000 ruutmeetril 1000 töötajat, Eesti on nende esimene laienemine välismaale.
    "Kontsern alustas 2017. aasta lõpus uue investeeringuga Tallinna, kuhu kerkib 11 000 ruutmeetri suurune tootmishoone," ütles perefirma juht ja asutaja Saim Akinal. Akinalide perekonnaliikmetele kuuluv Aston Synthetics OÜ hakkab Tallinnas tootma laustekstiili beebitarvete, hügieeni- ja meditsiiniliste toodete tarbeks.

    Laustekstiil

    on kangalaadne materjal, mille loomisel ei ole kasutatud kudumist ega kangastelgi. Selle asemel võetakse kangakiud ning ühendatakse need keemiliselt, sooja abil või mehaaniliselt. Sellisest kangast valmistatud tooteid leidub laste mähkmetest ja ühekordsetest puhastamistarvetest kuni tehnilise tekstiili ja kunstnahani välja.

    "Ühe tootmisliini tootmisvõimsus on 14 000 tonni tooteid aastas, tegemist on puhta ja keskkonnasõbraliku tootmisega, enamik veest kogutakse kokku, filtreeritakse ja lastakse uuesti tootmisse," rääkis Saim Akinal.
    Tootmishoonesse ja esimesse tootmisliini investeeris Akinal 14 miljonit eurot, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul peaks olema suurim Türgi ettevõtte otseinvesteering Eestisse, kui mitte piirkonda, arvestades, et möödunud aasta kolmanda kvartali seisuga oli Eestis Türgi otseinvesteeringuid 7,7 miljoni euro eest. Samas peab arvestama, et piirkonnas võib olla ka teisi Türgi investeeringuid, mis on tehtud kuskil mujal registreeritud juriidiliste kehade alt, lisati ministeeriumist. 
    Vaikne tegutseja
    Hoolimata suurtest investeeringutest on tegevust hoitud vaka all, neist pole kuulnud isegi teised sektoris töötavad ettevõtted. Näiteks tekstiili suurtootja Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar ütles vaid, et uue tulija saabumist on keeruline kommenteerida, sest sellest ei ole midagi kuulda olnud. "Konkurendiks Akinali päris pidada ei saa, pigem võiks mingite materjalide puhul olla tegu potentsiaalse tarnijaga," lisas ta.
    Igal juhul on tegemist piisavalt suure sündmusega, et investeeringu kavatsusest rääkis esimest korda peaminister Jüri Ratas Türgi visiidi ajal eelmisel aastal ning tehast tuleb avama ka Türgi majandusminister Nihat Zeybekci. Majandusminister külastab Eestit 29. märtsil, lisaks majandus- ja kaubandusteemalise memorandumi allkirjastamisele ning kohtumistele valitsuste liikmetega avab Türgi majandusminister visiidi lõpus Türgi kontserni Akinal Sentetik Tekstil investeeringutega loodud tehase Lool (Aston Synthetics OÜ), öeldi välisministeeriumist.
    Akinali enda kommentaaride järgi on esimese liini rajamise järel eeldatav aastakäive siinsel tehasel 30 miljonit eurot ning kliendid, kellele eksportima hakatakse, asuvad 20 riigis üle kogu maailma, Venemaast, Kesk-Euroopast ja Põhjamaadest Lõuna-Ameerika ja USAni välja.
    Võib tulla veel üks tootmisliin
    Ruumi on Akinali Euroopa tootmiskeskuses veel nii palju, et rajada sinna ka teine tootmisliin, kinnitas Saim Akinal. Teise liini rajamiseks kulub 13 miljonit eurot, kuid see peaks ka ettevõtte käibe tõstma 60 miljonile eurole, lisas ta.
    Varem on Saim Akinal rääkinud, et nende tulevikuplaanides on jätkata laienemist teistesse riikidesse ja ka teistel kontinentidel. Nii ei investeerinud nad juhuslikult Tallinna, vaid see on valitud strateegiliseks lähtekohaks, kust teenindada uusi turge ning tugevdada Akinali müügivõrgustiku logistikat.
    EASi välisinvesteeringute keskuse juhi Allan Seliranna sõnul on Türgi tehas hea näide sellest, kuidas ühtegi sektorit ei saa Eestisse kutsumisel pidada liiga odavaks või Eesti konkurentsivõimele kättesaamatuks.
    „Võime küll mõelda, et tekstiilisektor, seal ei ole võimalik midagi Eestil pakkuda, sest Hiinaga me ikka võistelda ei suuda, aga tegelikult oleneb kõik konkreetse projekti lisandväärtusest, Eestis tegutseb ju edukalt Norra rõivatootja Trimtex ning Tallinna kõrvale tuleb Akinali väga moodsa sisseseadega puuvillatoodete tehas,“ ütles Selirand intervjuus Äripäevale.
    Ühes vahetuses seitse inimest
    Nehatu tööstusparki kerkiva tehase kohta ütles Selirand, et mitmekümne miljoni euroses tehases töötab ühel liinil ühes vahetuses kõigest seitse inimest. „Vanasti tähendas 10–20miljonine investeering liini ikkagi 100–150 töötajat, tänapäeval liigutavad operaatorid minimaalselt, kõik on automaatne,“ lisas ta.
    Kui arvestada mitmes vahetuses töötamist, logistikat ja muud, siis ühtekokku värbab Aston Synthetics OÜ Eestis 35–40 inimest, kui aga peaks avatama teine tootmisliin, siis kasvab see 70 inimeseni. "Igal juhul on tegemist väga kapitaliintensiivse ettevõtmisega, kus põhirõhk on pandud automatiseerimisele ning kõrgele lisandväärtusele," rõhutas Saim Akinal. 
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.