airBaltic kolmekordistab lennukipargi

Ettevõtte tegevjuht Martin Gauss ütles Riias pressikonverentsil, et airBaltic allkirjastab Bombardieriga lepingu kuni 60 CS300 tüüpi lennuki ostuks. Praegu kuulub Läti firmale üldse kokku vaid 31 lennukit.

Kohe ostetakse välja 30 lennukit, ülejäänud 30 puhul jääb lätlastele optsioon. Kui hinnata tehingu mahtu nii-öelda letihinna järgi, on tehingu väärtus umbes 2,9 miljardit dollarit ehk umbes 2,5 miljardit eurot, teatas Bombardier. Kui kasutatakse ka väljaostuõigusi, paisuks summa 5,9 miljardi dollarini.

Toronto börsil noteeritud Bombardieri aktsia tegi värske teate peale korraliku tõusu – Kanada lennukifirma A-aktsia hind kasvas turu avanedes pisut üle 3 protsendi. Tehinguga saab airBalticust Bombarderi suurim Euroopast pärit C-seeria lennukite klient.

„Uus tellimus on Läti ajaloo suurim investeering ning mängib olulist rolli Baltikumi piirkonna õhutaristu arendamisel, mõjutades tugevalt eksporti, majandust ja töökohti,“ ütles pressiteate vahendusel Läti transpordiminister Uldis Augulis, kes avaldas ka, et 2017. aasta oli lennufirma ajaloo kõige edukam.

Esimesed äsja tellitud lennukid peaksid kohale jõudma 2019. aasta lõpus. Enne täna allkirjad saanud tellimislepingut oli airBaltic tellinud 20 CS300 lennukit.

Gauss selgitas, et firma uus äriplaan näeb ette märkimisväärset liinivõrgu laiendamist kõikidest Balti riikidest. Uus strateegia, mis võtab sihiks 2025. aasta, näebki ette, et kasutusele võetakse suurem ning vaid CS300sid kasutav lennukipark – just need on airBalticu hinnangul siinsele turule kõige sobivamad lennukid.

Eesti riigile kuuluva lennufirma Nordica juht Jaan Tamm ütles kommentaariks, et lennuki tüübi valik ja nende kogus viitab sellele, et lõunanaabrite lennufirma liigub suuremahulisele veoturule, kus ootavad ees odavlennufirmad nagu Norwegian, Ryanair, Wizzair, EasyJet.

Teade keskenduda just CS300 lennukitele ning soetada nii suur hulk uusi lennukeid on Tamme sõnul kindlasti muljetavaldav. Tamme sõnul ei saa uus suund airBalticule kindlasti olema lihtne, kuid siiski soovis Nordica juht lätlastele edu.

"Vaadates selles kontekstis Nordicat, siis on meie jaoks tegemist toreda uudise ja arenguga, kuna meie lähiregiooni konkurent on nüüdsest keskendumas meist erinevale turusektorile," ütles Tamm. See annab Nordicale tema sõnul võimaluse oma tegevussuunal ehk regionaalsete lennukitega opereerimisel veelgi tugevamaks muutuda.

"Oleks ju väga tore, kui Baltikumis tegutseks nii üks tugev odavlennufirma ja teine tugev regionaallende pakkuv ettevõte," ütles Nordica juht.

Nordica juht Tamm ütles samas, et lennukeid ostavad lennufirmadele üldjuhul siiski liisingfirmad ning planeeritava tehingu mahu ja lennukite arvu kõrval huvitaks teda lennuettevõtte juhina rohkem see pool, millist äri nende lennukitega tegema hakatakse.

"On üpris ilmne, et selline kogus lennumasinaid Balti regiooni ei mahu. Selleks, et taoline investeering rakendust leiaks ja end ära tasuks, elab siin liiga vähe inimesi," tõdes Nordica juht.