Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mitu inimest peaks koosolekul osalema?

    Koosolek.Foto: Shutterstock

    Uuest uuringust selgub, et koosolekul võib olla liiga vähe, aga ka liiga palju osalejaid. Kui palju peaks ühele koosolekule inimesi kaasama?

    Olemas on palju erinevaid viise, kuidas koosolekuid produktiivsemaks muuta. Hiljuti avaldatud Stanfordi Ülikooli uuringust selgub, et kõige produktiivsematel koosolekutel on 5-9 inimest (kõige optimaalsem on 7). Kui osalejaid on rohkem, siis ei saa osalejad piisavalt panustada. Kui inimesi on vähem, siis võib tekkida tugev grupimõtlemine, vahendab portaal Inc.com.
    Stanfordi Ülikooli juhtimisteaduse professor Bob Sutton leidis, et mitmeted uuringud kinnitavad ühte konkreetset fakti – kui tegu on meeskonnaga, siis võib liiga suur grupp tööd hoopis pärssima hakata. „Meeskonna suuruse kasvuga tõuseb ka tõenäosus konfliktide tekkeks. Samuti mõjutab see produktiivsust ja tulemuslikkust.“
    Liiga suure meeskonnaga seotud probleemid
    Väiksemad koosolekud võivad inimesi omavahel lähedasemaks muuta, mis tekitavad omakorda tähendusrikkamaid ja siiramaid diskussioone. Väiksem grupp inimesi tähendab ka seda, et kuulamiseks on rohkem aega ning kõigi meeskonnaliikmete arvamust on võimalik arvesse võtta.
    Samas kipub väiksematest gruppides (vähem kui 5 inimest) tekkima grupimõtlemine. Tugevamad isiksused hakkavad domineerima ja teised jäljendavad neid. Lisaks sellele väheneb arvamuste ja lähenemiste hulk. Kollektiivne kogemustepagas ning suhtlusvõrgustikud on väiksemad, mis võivad hakata mõjutama otsuste kvaliteeti.
    Liiga suure grupiga seotud proleemid
    Suurema grupi puhul (rohkem kui 9 inimest) tekib neli põhiprobleemi:
    1) Suuremad meeskonnad võivad individuaalsetele liikmetele anda liiga keerulised ülesanded, millega ei tulda toime. See on tingitud sellest, et kõigi meeskonnaliikmete vajaduste ja oskustega on raskem tutvuda.
    2) Kui grupp on optimaalsest (5-9 liiget), siis peab iga liige kulutama järjest rohkem aega teistega koordineerimisele. Seda tuleb teha aga tööaja arvelt.
    3) Meeskonnasisest delegeerimist toimub rohkem, mis tähendab, et valesti mõistmist ja vigu tuleb rohkem sisse.
    4) Kui iga liige peab oma tähelepanu jagama suurema grupi kolleegide vahel, siis meeskonna „sotsiaalne liim“ nõrgeneb, mille tõttu kannatab ka koostöö ning ühine mõtlemine.
    Kõigil nendel faktoritel on omakorda negatiivne mõju. Kui koosolekud on liiga suured, siis võivad osalejad kaotada oma austuse koosoleku vastu, mis vähendab ettevalmistamist, osalemist ja tegutsemist. See muutub allakäigu spiraaliks, mis muudab koosolekud ebaproduktiivseks.
    Kui koosolekud on muutunud liiga suureks, mida teha? Raamatu „Meetings Matter“ autor Paul Axtell soovitab ette võtta need neli sammu:
    1) Ütle oma meeskonnale, et muutused on ees. Seleta, miks muutused tulevad. Kui sa osad inimesed koosolekult eemaldad, siis nad teavad põhjuseid.
    2) Mõtle, keda sa kutsud. Keda on vaja? Keda ei ole vaja? Kes annab unikaalset perspektiivi? Kes võimendab eksisteerivaid perspektiive?
    3) Tee inimeste kohustused selgeks. Vali välja inimesed, kes annavad koosoleku info teistele, kes ei osalenud, edasi.
    4) Raporteeri tulemused. Proovi mõõta tulemusi. Vaata, kas koosolekud muutuvad produktiivsemaks või mitte. Anna sellest töötajatele teada.
    Nende tulemuste põhjal võib öelda, et juhid peaksid osalejate arvu koosolekutel, kus on rohkem kui seitse osalejat (+- 2 osalejat). Kui sinu organisatsioon käitub teistmoodi, siis võib juhtuda, et ohverdad kvaliteedi kvantiteedi nimel.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.