Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoonestamata ärimaa läheb hästi kaubaks

    EestimaaFoto: Raul Mee

    Eelmisel aastal tehti Eestis hoonestamata tootmismaaga 238 tehingut, ärimaaga 147 tehingut ning segasihtotstarbelise maaga 113 tehingut, selgub maa-ameti statistikast.

    Koguväärtuse osas oli esikohal ärimaasektor, mille kapitali maht küündis 29,8 miljoni euroni. Järgnesid segasihtotstarbeline maa 25,7 miljoni euroga ning suure languse teinud tootmismaa, mille koguväärtus jäi tasemele 4,6 miljonit eurot.
    Mullu kasvas tehinguaktiivsus hoonestamata ärimaade (+31,3%) ning hoonestamata tootmismaade (+6,3%) puhul. Tehinguaktiivsuses näitas väikest langust segasihtotstarbega hoonestamata äri- ja tootmismaa (-5%). Kõige rohkem tehti tehinguid tootmismaaga (238 tehingut).
    Ärimaaga tehti 147 tehingut ning segasihtotstarbelise maaga 113 tehingut. Erinevate sektorite lõikes olid tehinguaktiivsuse osas eesotsas Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnad.
    Ärimaa hinnad tipus
    Ärimaa tehingute koguväärtus kasvas mullu 8,5 miljoni euro võrra (+40%) jõudes 29,8 miljoni euroni - ostu-müügitehingute kogumahu kasvu tagasid suuresti Harju ja Tartu maakond. Harju maakonnas kasvas koguväärtus 4,6 miljoni euro võrra (+25,8%) ning Tartu maakonnas kasvas koguväärtus 3,2 miljonit eurot (+15,4%). Ärimaade ruutmeetri mediaanhind oli 2017. aastal 22,1 eurot (+13,7%), mis on viimase üheksa aasta kõrgeim. Harju maakonna ruutmeetri mediaanhind oli 74 eurot, Tartu maakonnas 22 eurot ning Ida-Viru maakonnas  19,4 eurot.  
    Hoonestamata tootmismaa tehingute koguväärtus vähenes 24 miljoni euro võrra (- 84%) ning taandus viie aasta madalaimale tasemele - 4,6 miljonit eurot. Suure languse põhjustas Harju maakonna koguväärtuse langus. 2016. aastal toimus Harju maakonnas mahukas tehing, mis mõjutas kogu sektori koguväärtuse kasvu samal aastal ning langust 2017. aastal.
    Tartu maakonna koguväärtus vähenes 1,7 miljoni euro võrra (- 86,6%), mis samuti omakorda võimendas terve Eesti koguväärtuse langust tootmismaa sektoris.
    Tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli Eestis 2017. aastal 3 eurot (+20,1%), Harju maakonnas 12,8 eurot, Valga maakonnas 11,7 eurot, Viljandi maakonnas 10 eurot ning Ida-Viru maakonnas 7,1 eurot. Nii Valga kui ka Viljandi, aga ka teised madalama tehinguaktiivsusega maakonnad on väga muutliku hinnatasemega, mida võivad mõjutada tehingute asukoht ning samuti üksikute tehingute eristumine.
    Väiksemal maalapil kõrgem mediaanhind
    Segasihtotstarbelise äri- ja tootmismaa koguväärtus kasvas eelmisel aastal 3,1 protsenti, jõudes tasemeni 25,7 miljonit eurot. Harju maakonna tehingute koguväärtus kasvas 4,2 miljoni euro võrra (+23,9%) ning jõudis 21,5 miljoni euroni. Suurima languse tegid Tartu (3,2 miljonit eurot; - 55,4%) ning Pärnu maakond (743 tuhat eurot; - 54,8%). Äri- ja tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli 2017. aastal Eestis 25,3 eurot (+17,1%), Harju maakonnas 44,9 eurot, Tartu maakonnas 33,2 eurot.
    Äri- ja tootmismaade puhul on märgatav seos: mida väiksem maatüki pindala, seda kõrgem ruutmeetri mediaanhind. Mõlema sektori mediaanpindala oli suurim kuni 2000ruutmeetriste kruntide puhul, kus ärimaade puhul oli ruutmeetri mediaanhinnaks 33,8 eurot, ning tootmismaa puhul 5,3 eurot.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Google paneb Soome datakeskusesse veel ühe miljardi
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.