Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välismaa kelmid üritasid Viljandi firmat tüssata
Küberpetis.Foto: PantherMedia/ScanpixPolitsei poole pöördus Viljandimaa ettevõte, kellelt välisriigi kelmid üritasid raha välja meelitada, teatas kohalik politsei.
Viljandi jaoskonna piirkonnavanem Meelis Lill rääkis, et kui tavaliselt püüavad kelmid õnge võtta eraisikuid ja eakamaid inimesi, siis sel korral paistab, et petturite sihik on suuremaid summasid liigutavatel ettevõtetel ja asutustel."Petturite tegutsemisskeem on iseenesest lihtne ja piisava tähelepanelikkuse korral ka kergesti murtav," rääkis Lill. "Kelmid loovad asutuse juhi töömeili kontoga väga sarnase uue aadressi ja saadavad sealt ettevõtte raamatupidajale korralduse teha üks välismaine kiirmakse. Summa suurus on eraisiku jaoks suur, kuid ettevõttele mitte eriti märkimisväärne." Lill lisas, et ülekannet oodatakse just välismaisele pangakontole.Lõksu sattumist aitab tema sõnul vältida asutusesisene suhtlus, täpsus ja tähelepanelikkus. "Kui ühe töötaja saab sellise teate, siis ei tee paha korraldus suuliselt ülemusega üle täpsustada."Seni on Lõuna-Eestis teada üks selline tüssamiskatse, mis töötajate tähelepanelikkuse tõttu ei õnnestunud.Kui mõnes asutuses peaks keegi saama sarnase sisuga meili, siis palub politsei neist juhtumitest teada anda.Hiljuti hoiatas politsei veel ühe petuskeemi eest, mis mängib inimeste ehmatuse peale. Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude talituse juht Hannes Kelt andis siis Äripäeva raadio hommikuprogrammis ülevaate, milliste kelmuste suhtes tasub eriti ettevaatlik olla. - Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Raadiohommikus: Infortar ja tööstuse käekäik
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.