Korteriturg ei näita aktiivsuse vähenemise märke

Arco Vara prognoosib, et lähitulevik paistab ennekõike tööturul osalejatele positiivne - palju kasutatakse vanematele kuuluvat kinnisvara lisatagatisena ning juba tagatiseks oleva vara väärtuse kasvades refinantseeritakse laene.

Tänavu juulis tehti Eestis maa-ameti andmeil 1800 korteritehingut, mida on juuniga võrreldes 11% võrra vähem, kuid mulluse juuliga kõrvutades 2,4% rohkem, vahendab Arco Vara kuuülevaates. Kuigi turuaktiivsust hoiavad üldiselt pigem Eesti suuremad keskused, eesotsas Tallinna ja selle lähiümbruse ning Tartu ja Pärnuga, siis juulis oli elavnemist väiksemate keskuste korteriturul.

Väljaspool Harju-, Tartu- ja Pärnu maakonda tehti kokku 542 tehingut, mida oli ligi 15% ehk 71 tehingu võrra enam kui möödunud aasta juulis. Samal ajal kui aktiivseimates väikelinnades, Viljandis, Kuressaares ja Rakveres, on tehingute arv aasta esimesel poolel languses, oli madalaima jätkusuutlikkusega piirkondades märgata kasvu kiirenemist.

Juulis kasvas tehingute arv Jõgeva maakonnas ligi 111%, Ida-Virumaal 56% ning Järvamaal 54% võrra, Valgamaal oli kasv 12%.

Lisaks korterituru 2,4% tehingute arvu kasvule kasvas ka mediaanhind 2,3% võrra. See on aeglasim hinnataseme kasv alates eelmise aasta juunist. Võrreldes varasemate juulidega aeglustus hinnakasv kolmandat aastat järjest. Hinnakasvu aeglustumist on soodustanud ennekõike kõrgem aastatagune võrdlusbaas, aga ka suvine ilm.

Eesti hinnastatistikat mõjutab ennekõike uute korterite müük, kuid juulikuine uute korterite osakaal tehingutes on möödunud aastatel püsinud Tallinnas ligi 25% juures.

Kui korteriturul on kuni 3toaliste korterite müügiperiood 3-6 kuud ning suuremate korterite puhul kuni 12 kuud, siis üksikelamute müügitempo on püsinud keskmiselt 6-9 kuu juures.

Järjest enam on märgata tehinguid, kus ostuotsus langetatakse võrdlemisi kiiresti ning laenuraha jäetakse sageli üldse kaasamata.

Lähikuudel püsib korteri- ja üksikelamute turg aktiivne. Väikelinnade turuaktiivsust toetavad ka Tallinnast ära kolivad 25-35aastased, kes soovivad ennekõike paremat elukeskkonda. Tallinnasse ja lähiümbrusse kolib jätkuvalt pigem nooremapoolne elanikkond, tihti on need üheliikmelised leibkonnad.

Sügise tulekul tõstavad ennekõike Tallinna ja Tartu üürituru likviidsust õppima asuvad noored. Kui viimasel ajal oli märgatav, et vanemad ostavad tudengile koolis käimise ajaks korteri, siis nüüd on kasvavate korterihindade tõttu see tendents taandumas.

Järgnevatel kuudel püsib Eestis tehingute arvu kasv ligi 5% ning mediaanhinna kasv 5-7% juures, perspektiivis hakkab see kasv pidurduma.