Uudised
Birjo Must
1. veebruar 2019 kell 10:26

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tekstiilitootja: optimismiks põhjust pole

Toom Tekstiil ASi nõukogu esimehe Innar Susi sõnul pole tekstiilitööstuses käibe kasvuks enam eriti palju võimalusi jäänud.Foto: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Tekstiilifirmad on sunnitud minema üle tehniliste tekstiilide tootmisele, sest tööjõumurele lahendust ei olegi. Kui suudame tänavu oma käivet hoida, võiks rahul olla, rääkis Toom Tekstiili nõukogu esimees Innar Susi Äripäeva raadio hommikuprogrammis sektori raskest olukorrast.

Statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted mullu 4% rohkem toodangut kui aasta varem. Kui töötlevas tööstuses üldiselt ja ka energeetikas läks hästi, siis suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektriseadmete, tekstiili ja mööbli tootmises.

Järgneb raadiointervjuu Innar Susiga:

Toom Tekstiil on üks juhtivaid kodutekstiili- ja madratsitootjaid Eestis. Kas teil olid ka mullu keerulised ajad?

Toom Tekstiil on viimased aastad töötanud stabiilselt ühtlasel tasemel. Möödunud aastal mingit suurt langust ei olnud, aga samas ei olnud ka kasvu. Selle puuduse peamiseks põhjuseks on probleemid uue tööjõu leidmisega või lisatööjõu leidmisega.

Kas see on ka peamine põhjus, miks sektoril üleüldiselt halvasti läheb?

Ma arvan küll. Mul õnnestus hiljuti kohtuda Wendre juhtkonnaga suurel kodutekstiilide messil Frankfurdis. Ka nende sõnul on peamine põhjus, miks tööstusharu ei arene, see, et ei piisa tööjõudu ja lihtsalt ei õnnestu enam tootmist kasvatada. Masinad on küll olemas, aga ei ole enam inimesi, keda nende masinate taha tööle panna. Tööstus on teinud investeeringud masinatesse, aga paraku inimressurss on Eestis piiratud ja see paneb piirangu kogu tööstusharu kasvule.

Aktsiaselts Toom Tekstiil:
- asutati 1995. aastal
- põhitegevusala agusest peale magamistarvete tootmine
- 2017. a oli emaettevõtte müügitulu 12,8 miljonit eurot ja see kahanes aastaga 6,6%.
- müügitulust moodustas 56% magamistarvete, 27% mittekootud materjalide, 13% madratsite käive
- 2017. aastal oli keskmine töötajate arv 231

Mida siis ettevõtjad sellises olukorras ise näevad, kuidas seda probleemi üldse lahendada, et asjad hakkaksid paremini minema?

Eks nad lahendavad seda asja erineval moel – mõni viib tootmist Eestist välja. Aga meil on tekkinud ka paar tekstiilifirmat, kes eelkõige toodavad selliseid tehnilisi tekstiile, mille valmistamiseks pole inimtööjõudu nii palju vaja. Näiteks on Lemoine Eesti või siis Akinal mõlemad suhteliselt värsked firmad, mis toodavad hügieenitööstusele tehnilisi materjale.

Kuid kas siis täielikult automatiseerimsiele ja robotitele üle minna ei saa?

Ma arvan, et ei saa. Praegu on ka kogu müügikanalite vorm muutunud. Kui varem toimus müük valdavalt kauplustes, siis nüüd on aina suurem osa müügist liikunud internetti. Internetimüügi eripäraks on aga see, et seal ei piira kauba väljapanekut kaupluse- või riiulipind. Nii saab panna väga palju erinevaid mudeleid müüki. Mis toob omakorda kaasa selle, et ühte mudelit tellitakse järjest väiksemates kogustes. Väiksemaid koguseid pole aga paraku automatiseerimisega efektiivne toota. Automatiseerimine töötab ainult siis, kui toodetakse suuri partiisid ühesuguseid asju.

Seega tuleb teha unikaalseid tooteid, mida annab müüa kõrge hinnaga internetis.

Ega kõrge hinnaga ei õnnestu eriti midagi müüa, sest raha hulk on meil kõigil piiratud. Pigem on inimesel on palju laiem valik, kuid nad on endiselt hinnatundlikud. See tähendab, et tööstus peab tegema väikseid partiisid, aga jätkuvalt väga konkurentsivõimelise hinnaga. Siin ongi selline vastuolu.

Mida te siis Toom Tekstiilis kavatsete edaspidi teha? Kas muuta oma tootesortimenti, kolida tootmine välismaale või teha midagi kolmandat, et käive järgmistel aastatel siiski kasvaks?

Juba viimased neli-viis aastat oleme me pannud rõhku tehniliste tekstiilide tootmisele nagu näiteks mahulised vatiinid, kuna see tootesortiment ei nõua nii palju inimtööjõudu, vaid peamine rõhk on masinatel. Teine suund on mööbli-, eelkõige voodite tootmine. Kuna seal ei ole tarbija hinnatundlikkus nii suur, kui on näiteks teki või padja puhul.

Kuid kas te ise olete käesoleva aasta suhtes optimistlik, et suudate kasvu näidata?

Eks iga ettevõtte eesmärk on kasvu näidata, aga kuidas see õnnestub, eks seda saame järgmisel aastal samal ajal rääkida. Kuid ausalt öeldes nähes, kui keeruline on Eestis olukord tööjõuga, ega siis väga suureks optimismiks põhjust pole. Kui suudaks hoida olemasolevat taset, siis võiks juba rahul olla. Kuid loomulikult me püüdleme kasvu suunas.

Kas sektoris võib lähiaastatel oodata ka mõne ettevõtte pankrotistumist, sest lihtsalt ei anna enam toota ja kasvada?

Seda ma ikkagi ei usu, sest nii nagu firmade kasv, on ka kahanemine pikaajaline protsess ja kui firma on hästi juhitud, siis tullakse ka langusega toime. Kuid välistada ei saa muidugi midagi.

Kuula täispikka intervjuud Innar Susiga Äripäeva raadio uuest järelkuulamise keskkonnast SIIT!

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Tööstus