Prügiärimehe kodu otsiti läbi

Keskkonnainspektsioon otsis väärteo raames Vommi elamise läbi. Vommi kirjeldusel istus hommikul kell kolmveerand seitse naisega hommikusöögilauas, kui tuldi mitme autoga kohale. Kaasa viidi tema telefon, arvuti ja 5500 eurot sularaha. Kuna siiani pole ta neid tagasi saanud, siis on Vommi sõnul tal praegu võimatu ka tööd teha.

Samuti lõpetas Betooni põigu kinnistu omanik Pranas Mickevicius lepingu Vommi prügikonteinerite vedamisega tegelava ettevõttega V-Sort ning Vommil tuli sealt tehnikaga ära kolida.

Vommi naise Anastassia Filatova firmale AF Haldus OÜ kuulub Maardus Kroodi oja ääres ligi 4000 m² suurune kinnistu. Sinna on veetud aga ebaseaduslikult ehitus- ja lammutusjäätmeid: kivi ja betooni, aga ka eterniiti, soojustusvilla ja plastitükke. Keskkonnainspektsioon alustas juunis ebaseadusliku jäätmekäitlusega seoses asjaolude ja süüdlase väljaselgitamiseks väärteomenetluse ning haldusmenetluse jäätmete likvideerimiseks.

Vomm kommenteeris, et ta peaks ikka päris loll olema, kui enda kinnistule sellise asja tekitaks. Tema sõnul on ta sissepääsule keti ette pannud, kuid kahel korral on see puruks tehtud ning ta püüab välja selgitada, kes sinna 0,4–1,5 meetri paksuselt prügi vedas.

Äripäev kirjutas kevadel, et korduvalt kriminaalkaristatud Mihhail Vomm (varem Boiko) taotles keskkonnaametilt Betooni põik 2c asuvale kinnistule jäätmeluba. Tema ettevõttele N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le väljastatigi 2017. aastal luba ning selle järgi võis kinnistule korraga ladustada kuni 450 tonni ehitusjäätmeid.

Kui keskkonnainspektsiooni inspektor ligi aasta hiljem, eelmise aasta märtsis kohale läks, oli platsile kuhjatud hinnanguliselt 10 000–15 000 tonni jäätmeid. Kohe peatati jäätmete vastuvõtt.

„See veeti siia kolme kuuga – detsembrist 2017 kuni veebruarini 2018. Suurima koguse tõi Prügivedu.ee OÜ. Neilt tuli vahepeal kuni 25 autotäit juba sõelutud prügi päevas,“ rääkis platsil toimetav Vomm kevadel.

Seaduse järgi saab prügi ära vedama kohustada ka maaomanikku. Betooni põik 2c kinnistu omanik on Pranas Mickevicius, kellele oli määratud 5500 euro suurune sunniraha. Pensionil olev ning juba aastaid Hispaanias elav Mickevicius tegeles varem väetise transiidiga ning Betooni tänaval oli tema autotranspordifirma baas.

Mickeviciusel oli hulga etteheited ja küsimusi keskkonnainspektsioonile. „Kuidas on võimalik 450 tonni asemel ladustada 15 000 tonni või veelgi rohkem ning ametnikud tulevad platsile ettevõtte tegevust kontrollima alles aasta peale jäätmeloa saamist? Miks mina peaksin nüüd maksma, kui riik pole järelevalvet teinud?“ imestas Mickevicius.

Ta ei välistanud, et selliseid skeeme ja võtteid kasutab organiseeritud kuritegevus ning seda peaks uurima politsei.

Ka Vomm viitas toona, et kogu asja taga võis käia suurem mäng. Kas maaomanik lasti lihtsalt üle? „Selles oligi asja mõte,“ sõnas Vomm, kinnitades, et tema selle taga ei olnud ja ta pole seda raha saanud. „Vaadake mind, kas ma töötaksin siin traktori peal edasi, kui oleksin selle raha saanud?“ küsis töötunkedes Vomm ja näitas oma mustade küünealustega käsi.

Augusti alul saatis keskkonnainspektsioon Mickeviciusele kirja, milles teavitati teda 5000 euro suuruse sunniraha rakendamisest, kuna varasem ettekirjutus oli täitmata. Kui 3. septembriks ei ole ettekirjutust täidetud, määratakse järgmine sunniraha.

Mickevicius ütles nüüd, et ta on praeguseks lasknud kinnistult ära vedada üle 700 m³ puidujäätmeid. Samas lubas ta sunniraha määramised kohtus vaidlustada. Endiselt on ta veendumusel, et ebaseadusliku prügila tekkimises on süüdi ka riigiasutused, keda peaaegu aasta aega ei huvitanud, millega jäätmeloa saanud ettevõte tegelikult kinnistul tegeleb.