Artikkel
  • Kuula

    Kiirelt rikkaks tühjade lubadustega

    Meravita suuromanik ja Investoriteliidu üks asutajaid Swen Uusjärv on praegu ainus, kes on Meravitast selle raskest finantsseisust hoolimata kasu saanud.Foto: Andras Kralla

    Paari aasta eest Tallinna börsilt korvi saanud, praeguseks enam kui saja investoriga kahjumis ägav toidulisandite tootja Medical Pharmacy Group (Meravita) sarnaneb püramiidskeemiga, kus seni on suurim võitja firma suuromanik ja Investoriteliidu asutaja Swen Uusjärv.

    Uusi investoreid otsitakse nii tele- kui ka raadioreklaamides ning investorkohtumistel võrreldakse end Bolti ja Cleveroniga. Raadioreklaamides lubatakse investoritele lausa finantsvabadust. Meravita juhatuse liikme Heikki Moiki sõnul on vanim investor 89aastane, noorim alles laps, kelle jaoks on Meravita aktsiad justkui tulevikufond.
    Meravita on aastaid vaid kahjumis olnud Eesti ettevõte, millel on globaalne ja kolossaalne ambitsioon. Ettevõte toodab toidulisandeid ja on juba aastaid oma investoritele lubanud, et firma laieneb ja läheb börsile, kuid seda pole seni juhtunud.
    Kõige populaarsem toode Meravita tootevalikus on asjaosaliste sõnul pohmellileevendaja Pohmu. Senine tegevus aga viitab, et valus investeerimispohmell võib ühel päeval tabada ka Meravita väikeaktsionäre, kui selgub, et vitamiinitootja ei suuda täita investoritele antud lubadusi. See võib juhtuda, kui ettevõte ei leia enam uusi kohalikke rahastajaid ning luhtuvad ka rahakate välisinvestorite kaasamise lootused, keda reedel lennati kolmeks nädalaks otsima Indiasse.
    Uusjärve sõnul loodetakse Indiast kaasata ettevõtmisse 5 miljonit eurot. "See võib aga ebaõnnestuda, kui Äripäev meist praegu kirjutab," märkis Uusjärv. Ta lisas, et Äripäeva ajakirjanike eelmisel nädala tehtud päringu tõttu loobus investeerimisest üks investor Tenerifelt, kellega kohtuti ülemöödunud nädalal.
    Uusi investoreid on hädasti vaja
    Skeem on lihtne. Meravita vajab hädasti uut raha, mille eest maksta tagasi varasemate investorite antud laenud ühes 12,5% intressiga. Kõige olulisem laenuandja on aga Meravita suuromanik, Uusjärve firma Worldlife Estonia. Worldlife koorib väikeinvestoritelt justkui kaks nahka: Meravita (Medical Pharmacy Group) aktsiaid uutele väikeinvestoritele müües on Uusjärve firma üks väheseid, kui mitte ainus, kes reaalselt praegu vitamiiniärist aktsionärina tulu teenib.
    Teenitud summast osa laenab Uusjärve firma Meravitale tagasi. Näiteks sai 2018. aastal Meravita Worldlife’ilt 887 000 eurot laenu. Aruandest nähtuva 12,5% intressimääraga arvestadades peaks Worldlife Meravitalt aastas hinnanguliselt saama enam kui 100 000 eurot intressi. Meravita juhi Heikki Moiki sõnul pole kogu laenuks saadud summalt laenuintressi makstud, sest suur osa sellest on läinud hoopis vabatahtliku reservi moodustamiseks, et viia kahjumis ettevõtte aktsiakapital seadusega kooskõlla ja teenindada investorite antud laene.
    Investoriteliidu juht Asso Laido kinnitas, et kõige rohkem investorite raha on läinud Meravitasse, kuigi investeerida on võimalik ka kahte teise ettevõttesse. Investoriteliit ise saab ettevõtete tutvustamise eest võimalikele investoritele osaluse, mis on üle 10%.
    Aktsiale tehakse soodukat
    Meravita aktsia maksab praegu 4,25 eurot, mis on alles hiljutine hinnatõus. Eelmise aasta aruandes on kinnitatud 3,4eurone hind ning nimiväärtus on aktsial 0,1 eurot. Äripäeva tehtud osaluseksperimendist selgus, et Meravita aktsiaid pakutakse praegu müügiks 4,25eurose hinnaga, kuid investorile antakse lahkelt kampaania korras soodustust 20% ja lisaks veel soodustusi Meravita toodete ostul. Laido sõnul on sellel aastal reaalselt investorid ostnud aktsiat hoopis 2,8eurose hinnaga.
    Põhimõtteliselt on tegelik aktsia müügihind praegu endiselt 3,4 eurot. Tegemist tundub olevat kõigest müügitrikiga, püüdes investoritele jätta muljet, et nad saavad 4,25 eurot väärt aktsia viiendiku võrra odavamalt. Samuti lubatakse viia Meravita börsile ning juhul kui börsil peaks aktsia hind langema, lubab Meravita selle kompenseerida, jagades juurde uusi aktsiaid tasuta.
    Uusi aktsiaid jagati olemasolevatele investoritele ka mõned aastad tagasi luhtunud börsilemineku eest. Lisaks on aktsionäridele lubatud 12,5% tulu uutes aktsiates, seega kõik aktsiad pole ära müüdud, vaid neid on osaliselt ära antud.
    Meravita juhatuse liige Heikki Moik ei suuda järjest suureneva kahjumiga ettevõtte aktsia hinna tõusu veenvalt põhjendada. Ettevõtte väärtus on tema sõnul kasvanud ja uus valuatsioon tulenevat Moiki sõnul laienemisplaanidest Lätti-Leetu ja Aasiasse. Kuid laienemise jutt on käinud juba aastaid, ilma et mingit laienemist oleks olnud.
    Jah, paberil on Meravital suured plaanid: firma räägib oma praegustele ja tulevastele investoritele laienemisest lähiriikidesse ja tootmise suurendamisest. Masinad pidavat huugama täisvõimsusel. Kunagine investor Janek Linkgreim meenutas, et talle jäi vahepeal mulje, et Meravita tahab maailma vallutada.
    Näide varasematest lubadustest: Aastal 2017 aktsiate omandamise lepingu näidises lubas Worldlife Estonia Meravita börsileminekul garanteerida investorile aktsia hinna noteerimisest kahe aasta möödudes samal tasemel, või kõrgemana või kompenseerida võimalik hinnalangus.Foto: ekraanitõmmis
    Tulemust pole, aga jutt on endiselt suurejooneline
    Maailma vallutamisest räägib ka Meravita suuromanik Swen Uusjärv. “Meravita on globaalne projekt, see, mis täna välja paistab ja mis taustal tööl on, on kaks eri asja. Kõiki asju avalikkusega veel jagada ei tohi,” teatas Uusjärv. Väga palju asju olevat seotud investeeringutega, mis kohe-kohe tulevad. Seda juttu on Uusjärv rääkinud aga aastaid. Eelmise nädala lõpus lendasid Investoriteliidu ja Meravita juhtkonda kuuluvad inimesed Indiasse, kus Uusjärve kinnitusel ootab ees palju kohtumisi ja kus “Eestit lauale tõstetakse”.
    Nii numbrid kui ka Äripäevaga kõnelenud Meravitaga lähedalt seotud anonüümsust palunud allikad aga räägivad teist juttu. Ettevõttele tiksub aina kahjumit ning käibe kasv on enam kui tagasihoidlik. Viimasest majandusaasta aruandest selgub, et Meravita saab ühe müüdud euro kohta kolm eurot kahjumit. Samal ajal teeb Investoriteliit, mille peamine investeerimisobjekt on Meravita, aktiivset kihutustööd tele- ja raadioreklaamides, et investoreid leida. Raadioreklaamis lubatakse investoritele lausa finantsvabadust.
    Uusjärv on optimistlik: „Kui arendus maha võtta, siis ma arvan, et me oleks suht kiiresti kasumis.“ Praegu arenduse ja tootmise poolelijätmine ei oleks tema sõnul mõistlik. „Tänapäeva maailm on nii muutuv, vaja on turundussüsteeme tehisintellektini välja. Need on asjad, mis tagavad globaalse konkurentsivõime.“
    Uusjärv ei soovinud telefoniintervjuus rääkida sellest, kuhu pannakse Meravitasse suunatud investorite raha, küll aga oli valmis rääkima ettevõtte suurest kasvust. Aastane käive olevat tõusnud 60–200%. „Täna on meil üle 60 toote. Selleks, et tekitada käivet, peab sul olema, mida müüa. Kui me IPOt tahtsime teha, siis oli käive 62 000 eurot, selle aasta käive peaks tulema 300 000–400 000 euro vahele. Tahaks alati rohkem, aga tooted maksavad mõni euro,“ rääkis ta.
    Ka aktsionäride suhtes on Meravita Uusjärve sõnul avatud. „Avatumaid ettevõtteid, kui meie oleme oma investoritele, väga palju ei ole.“
    Osav müügitöö
    Investoritele pakuti Meravitasse raha paigutamisel kahte võimalust – laen ja aktsiate ost. Laenulepingu lõppemisel saab investor valida, kas saab laenu koos intressiga tagasi või laseb laenu ja intressi konverteerida Meravita aktsiateks.
    Viimasel ajal räägib müügimees potentsiaalsele investorile, et mõttekam on investeerida aktsiate ostmise teel, sest siis pole hinnal lage ees. Laenul teatavasti on lagi ehk 12,5% intress, seega investorile sisendatakse usku, et aktsiaid on võimalik hiljem börsil kallimalt maha müüa.
    Hankejuhte, ehk müügitöötajaid on Investoriteliidu veebilehe andmetel vähemalt 11. Nende tööks on uue raha, ehk investorite leidmine.
    Kuigi Äripäeva osaluseksperiment näitas, et investorile tutvustatakse peamiselt Meravitat, on Uusjärve sõnul kohatu väide, et investorite raha suunatakse vaid Meravitasse. Tema sõnul saab investor valida kolme firma vahel, need on Tatkraft, Levikom ja Meravita. See, kuhu investori raha läheb, oleneb rahaandja võimekusest.
    Meravita investeerimisskeemFoto: Äripäev
    Miks suuromanik müüb, kui ettevõte on nii hea?
    Laenuandjate meelitamine osanikuks näib olevat üpris edukas. Äripäeva Infopanga raporti kohaselt väheneb Worldlife Estonia osalus Meravitas tasapisi, ent järjekindlalt: kui eelmise aasta lõpus kuulus Worldlife’ile 80% Meravitast, siis tänavu 15. oktoobri seisuga juba 66,25%, mis 3,4eurose aktsia hinna juures tähendaks, et suuromanikuks oleva Uusjärve firma on saanud aasta jooksul 2,4 miljonit eurot aktsiate müügist. Samas Meravita juhtide sõnul on ta osa aktsiatest võõrandanud teistele aktsionäridele tasuta, aktsionäridega tehtud kokkuleppe raames, et nad saavad 12,5% tulu aastas aktsiates. Ettevõtte aktsiakapital pole 2017. aastast muutunud.
    Miks ta müüb, kui firmal on nõnda suured plaanid? „Hea küsimus! Tähendab, see on nüüd instrumendi küsimus. Ma vastaks sellele hea meelega kirjalikult,“ jäi Uusjärv sellel teemal napisõnaliseks.
    Kui väikseks soovib ta oma osaluse müüa? „Ainuosanik ma pole kunagi tahtnud olla“. Jagada seega vastutust? „Ka võitu! On terve hulk ettevõtte töötajaid, kellega on sõlmitud optsioonilepingud,“ kinnitas Uusjärv ja lisas, et ta ei soovi koormat üksi kanda, vaid “koos võidu poole liikuda”. Küsimusele, kuidas on kujunenud aktsia hind, vastas Uusjärv, et soovib küsimusele vastata meili teel.
    Seega on pea 14% ettevõttest, mis pole kunagi kasumis olnud, liikunud uutele investoritele, kes ootavad suurejooneliste plaanide täitumist ja firma noteerimist börsil. Uusjärve sõnul on börsile jõudmise eelduseks välismaise suurinvestori kaasamine omanikeringi. Lootuskiir paistab praegu Indiast, kus järgmised kolm nädalat veedetakse uusi investoreid jahtides. Eestis aga käib tele- ja raadioreklaamide kampaania meelitamaks neid Investoriteliidu kaudu investeerima.
    Kui aga suurinvestorit leida ei õnnestu ning kohalikelt väikeinvestoritelt enam piisavalt uut raha firmasse ei tule, siis jõuab väikeinvestorite jaoks kätte sinine esmaspäev ja ahastuse vastu ei pruugi saada enam ka abi Meravita popimast tootest Pohmu.
    Äripäev avaldas 2019. aasta detsembris Investoriteliidu ja Meravita kohta lugude seeria:
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.