Vene rubla varisemine jätab Kesk-Aasia väikeriigid näljahätta

Venemaal töötavate Kesk-Aasia võõrtööjõu sissetulek moodustab märkimisväärse osa nende koduriikide majanduse koguproduktist ehk SKPst. Sel aastal jääb paljudel Kesk-Aasia riikidel Venemaalt tulev majanduslik panus saamata, sest Vene keskpank on keelanud rubla rahvusvahelised ülekanded. Võõrsil töötavatelt inimestelt tuleva rahavoo katkemine võib viia aga suurema humanitaarkriisini, vahendab Eurasianet.org.

Maailmapanga märtsi alguses avaldatud prognoosis märgitakse, et näiteks Kõrgõstani SKP võib sissetulevate rublamaksete katkemise tõttu sel aastal väheneda ligikaudu 33protsenti, Tadžikistani SKP 22protsenti, Usbekistani SKP 21protsenti ja Kasahstani SKP 17protsenti. Samal ajal aga oodatakse, et toiduhinnad kasvavad regioonis umbes samas tempos.

Kui Kasahstani ja Moskva ning Usbekistani ja Moskva suhted on selles valguses märkimisväärselt jahedamaks muutunud, siis teiste eelpool nimetatud Kesk-Aasia riikide suhted Putini režiimiga on jäänud soojaks. Näiteks Tadžikistani valitsus on soovitanud enda ettevõtjatel ja kodanikel dollari hoiused kiiresti rublade vastu välja vahetada.

Tadžikistani opositsiooni hinnangul on tegemist Kremlile lojaalse valitsuse püüdega ühelt poolt anda enda panus rubla stabiilsusesse, aga teisalt ka koguda enda kodanikelt välisvaluutat, mille eest maksta rahvusvahelisi laenumakseid.

Samuti pole tunnistanud paljude Kesk-Aasia riikide valitsused üha kasvavat kriisi. Jah, Kasahstan on pöördumas rohkem Lääne poole ja ka Usbekistani valitsus soovib suuremal või vähemal määral viia 20 edukaimat riigi ettevõtet börsile ning seeläbi kaasata Lääne ja Aasia väliskapitali. Ühtlasi on Usbekistan kutsunud üles Venemaad lõpetama sõda Ukrainas.

Seevastu Kõrgõzstani ja Turkmenistani autokraatlikud režiimid ei näi probleemi tunnistavat ning näevad kasvavat kriitikat alusetu püüdena kõigutada nende riikide poliitilist stabiilsust. Vaid Tadžikistani president Emomali Rahmon märkis aprilli avapäeval tehtud pöördumises, et kõik ei lähe praegu hästi.

„Tänavune aasta saab olema inimkonna jaoks üks raskeimaid ja keerulisemaid. Eriti küsimustes, mis puudutavad toitu,“ tõdes Rahmon. „Me ei tohi ära unustada raskusi, mida tundsime 1990ndatel toimunud kodusõja ajal, kui kõigile ei jätkunud enam leiba,“ ütles Tadžikistani president. Rahmon soovitas käskivas toonis igal tadžiki perel kasvatada nii palju toitu kui võimalik ja varuda toiduvaru vähemalt kaheks aastaks.

Toiduhindasid ei tõsta Kesk-Aasias mitte üksnes rublavoo kadu, vaid ka juba enne Lääne sanktsioone ja Ukraina sõda hindu kasvatanud inflatsioon. Nii on regioonis viimastel kuudel inflatsioonimäär kasvanud ligikaudu 15protsendi maile. Samuti tekitas šoki Venemaa märtsikuine otsus keelata teraviljaeksport Kesk-Aasiasse. See otsus on praeguseks Moskva poolt tagasi keeratud.

Hoolimata sellest näib, et Kasahstan ja Usbekistan on vaikselt, kuid kindlalt Moskva mõjuväljast välja nihkumas. Toidunappuse ja vaesuskriisi süvenemisel võivad seda ka teha Kõrgõzstan, Türkmenistan ja Tadžikistan.

Nimelt on terrorirühmitus Islamiriik ehk ISIS neis Afganistani lähinaabruses asetsevates riikides hakanud üha vilkamalt uusi liikmeid värbama. See omakorda võib viia Kesk-Aasias kodusõdadeni, mille järel võib regioonis tekkida uued terroristide kasvulavad. Selle stsenaariumi vältimiseks on Türkmenistanil, Tadzikistani ja Kõrgõzstanil vaja hoida sidet Venemaaga, kelle armee on seni neid islamiäärmuslaste eest kaitsnud.